Määŋgid iiʹjjid Hilkka Fofonoff jooʹđi tuâjast pävvren Suâlčiõʹljest. Peeiʹv leʹjje kuuʹǩǩ da tuâjj samai fyyslaž. Tõi iiʹjji son ij piâssâm ââʹnned jieʹnnǩiõlâs, da jieʹllempirrõõzzâst jie leämmaž jiânnai sääʹm. Tõn räjja son mainsti arggpeeiʹvi lääddas da teʹl täʹl son sämsti dommvuuʹdest Čeʹvetjääuʹrest ruåđivuiʹm.
Õõut peeiʹv suu kõʹččeš Âʹvvel škoouʹle sääʹmǩiõl uʹčteeʹlen mättʼted vueʹllškooulniiʹǩǩid. Sääʹmǩiõl veeʹres ǩiõl uʹčteeʹlpäikka jie leämmaž nok ooʒʒi.
– Ǩeeʹrjtõs lij nåkkam, što jie-han oummu silttâd puârast ǩeeʹrjted, håʹt-i lie mainstam. Tõʹnt oummu jie tuõsttâm vueʹlǧǧed tok veeʹres ǩiõl uʹčteeʹlen. Mon smiõʹttem, što toʹben âlgg ǩii-ne leeʹd, kååʹtt juätkk tõn tuâj, mušttal Fofonoff.
Mâŋŋa Fofonoff mainsti škooul rehtoorin, što son ij silttâd kâʹl ǩeeʹrjted nuʹt puârast mâʹte âlgg. Uʹcc škooulneeʹǩǩ taarbše kuuitâǥ jeeʹresnallšem ǩiõl mättʼtõõzz.
Päärnaiǩeʹrjj Mattu saaʹnid leäi jõnn äuʹǩǩen Fofonoʹffe, ko son mättješkuõʹđi sääʹmǩiõl ǩeeʹrjtummuž.
– Siõmmnai siõmmnai aʹlǧǧem. Nåkkam teeʹkst, koin leʹjje jeänab ǩeeʹrjtum ääʹšš, leʹjje muʹnne tuõđi vaiggâd, moštt Fofonoff.
Ǩeʹrjjǩiõll puuʹti ođđ äärv jiijjâs jieʹnnǩiõʹlle
Sääʹmǩiõlâst lie õinn nuʹtt 300 mainsteei da jieʹnnǩiõllsaž saaʹmi kõõskâst jie leäkku jiânnai oummu, kook silttee lookkâd da ǩeeʹrjted jiijjâz jieʹnnǩiõʹlle.
Sääʹmǩiõll iʹlla jiânnai mättʼtum saaʹmid sij škoouliiʹjji Čeʹvetjääuʹrest. Hilkka Fofonooff päʹrnnpoodd leäi õõut vuâra neäʹttlest sääʹmǩiõl čiâss, kuäʹss Matti Sverloff jieʹli škooulklaassâst mättʼteʹmen sääʹmǩiõl. Kuuitâǥ teʹl ǩiõlâst jie leämmaž veâl kudd mättʼtemplaan, ij-ǥa ǩeʹrjjǩiõll leämmaž veâl vaalmâš.
– Kâʹl mij vuõssjurddjid vuäǯǯaim juʹn teʹl, što måkkam tõt sääʹmǩiõll lij. Jeäʹp mij ǩeeʹrjtam, mij pâi mainstim Matti mieʹldd, moštt Fofonoff.
Sääʹmǩiõl škooultõs ääʹvii aivv ođđ jieʹllempälggaz Hilkka Fofonoʹffe vuõrâsooumžen. Son leäi mieʹldd vuõssmõs Sääʹm škooultemkõõskõõzz riâššâm sääʹmǩiõl da -kulttuur eeʹjj piʹštti škooultõõzzâst.
– Toʹben mättjem saaʹnid pueʹrben, da sääʹn, koid jiõm teänab mošttam, pueʹtte eʹpet mainstummši da ǩeeʹrjjtõõzzi mieʹldd.
Fofonoff tåbddji, što ǩeʹrjjǩiõl mättjummuž mâŋŋa son vuäǯǯai jiijjâs jieʹnnǩiõʹlle ođđ miârktõõzz. Ǩiõll maaʹcci eʹpet suu juõʹǩǩpeivvsaž ââʹnnma da tän peeiʹv son lij õhtt hääʹrves nuõrttsääʹmǩiõl jåårǥlõʹttjin. Tuâjj kâʹl riʹjttai.
– Mâŋŋa ko mättjak, de ij tõʹst leäkku ni mii. Ko silttääk lookkâd da silttääk ǩeeʹrjted, tõt-han mâânn puârast. Ko pâi looǥǥak, pâi pueʹrben da pueʹrben tõt mâânn, mušttal Fofonoff.
Sääʹmǩiõl kuurs lie tän peeiʹv peäglva da jiânnai oummu mättâʹlle uʹcc sääʹmǩiõl. Fofonoff haaʹlad še älšsmâʹtted jeeʹres jieʹnnǩiõllsaid pâi mättõõllâd jiijjâz ǩiõl jeänab.
– Tõt-han leʹčči, ko oummu jeänab pâi looǥǥče da mainsteʹče säämas. Tõt lij še jijsteez ǩidd, haaʹlee-a sij. Ååskam, što oummu haaʹleʹče da kâʹl-han sij vuäǯǯa aaʹššin seeʹlv, håʹt-i jie puk saaʹnid fiʹtte, smeâtt Fofonoff.