Ko Emma Krupula, 25, kuuli vuõss vuâra sääʹn ”luâttkõskkvuõtt”, son ij fiʹttjam, mâid tõt miârkkšââvv. Krupula paaʹʒʒi smiõttâd tõn, mâid tõt tuõđi suʹnne miârkkšââvv. Son lij päʹrnnpoodd rääʹjest šeellam kueʹl da šilli di alttii muäʹdd eeʹjj mââiårra luâttkääzzkõspõrggses, koʹst son taʹrjjad vuäggam- da puäʒʒaktiviteeʹttid turiistid.
Son åskk, što miârktõõzz kaunnmõš lij šuurab äʹšš oummuid, kook jälste ouddmiârkkân gåårdin da jeäʹlle samai jeeʹresnallšem jieʹllem ko mõõzz Sääʹmest lie harjjnam.
– Määŋg oummu åʹcce läppjam luâttõhttvuõđ. Luâtt lij pååđteǩani vueʹssen muʹst, smeâtt Krupula.
Säʹmmlai fiʹttõsmaaiʹlmest oummu, luâđ da ǩiõl iʹlla rätkkum kueiʹmmstees.
Jââlkõs âʹlmm iʹlla toobdâs pukid
Oummui läppjam luâttkõskkvuõtt kuâsttai puârast Krupula tuâjast turiismâst. Suu põõrǥâs toiʹmmai čårrpääiʹǩest šuurab aassâmpääiʹǩin. Kielajokk lij vuâlla čiâss vuejjam-määʹtǩ ǩeeʹjjest Aanrest da ââldmõs sijdd Karigasniemi peäʹl čiâss ǩeeʹjjest. Määtkla kuuitâǥ jåʹtte Kielajooǥǥâst pirr sesooŋŋ.
Määŋg ääʹšš šâʹdde õlttõssân määtklaid, kook jie leäkku harjjnam luâđ määŋgpeällsažvuõtte. Nuʹtt še saaʹmi nääʹl täujja suõʹrǧǧte ääʹrjes turiistid.
– Muʹst sårčča puõccutueʹllj ääiʹdest ǩidd. Õõut vuâra ǩii-ne vaiddli, što poorrâmhaall mâânn tõn diõtt, mušttal Krupula.
Määŋgaid määtklaid puuʹttes luâtt da joba ââʹliǩ, jââlkõs âʹlmm lij mii-ne, koon sij jie leäkku ouddâl vuäinnam.
– Sij vuäiʹnne taaʹsnid da luâđväärlaž jieʹllʼjid vuõss vuâra. Määŋgas säʹtte beâddõõvvâd, ko pooram puõccu da leäm mieʹcstam da kåddam jiõčč muu porrmõõžž. Måtam oummu jie vueiʹt poorrâd vueʹǯǯ tääuʹtest leʹbe kueʹl, jõs tõʹst lij õinn vueiʹvv ǩidd. Tõt lij oummui miõlâst brutaal, särnn Krupula.
Håʹt-i pääiklaž da gååradvuuʹdi oummui jieʹllemnääʹl järrne jiânnai nuʹbb nuuʹbbest, šâdd tõt še Krupulaaʹje juõʹǩǩ eeʹjj õlltõssân, mäʹhtt oummu lie ålggnam luâđast. Tõt mošttat suu Sääʹm luâđ äärvast.
– Čääʹcc puätt kraanâst da porrmõš kaaupâst. Oummu vieʹttje sami jiânnai ääiʹj pâi rajjum pirrõõzzâst. Kâʹl tõt peejj smiõttâd, što näkkam vuâđđjieʹllem iʹlla teänab jijstes čiõlgg äʹšš, smeâtt Krupula.
Huõll päärnai luâttkõskkvuõđâst
Luâtt lij Krupulaaʹje leämmaž pâi jiõŋŋškaapp, materiaalbaŋkk, siõrrâm- da rääuhtõõvvâmpäiʹǩǩ. Ǩeâđđa son jåått čiõkkrest Čeʹvetjääuʹrest, vuägg kaʹlddjest da juŋstââll. Ǩiđđǩieʹzz son rääjj muõrid da nåårr ååstaid. Ǩeässa son ooss muõʹrjid da raaʹzzid talkksen. Čõõuč ääiʹj kâcc vuäddsid da nåårr kuõbbrid. Ouddâl tääʹlv äiʹǧǧ mâânn puäʒʒtuâjain da sõrvvmieʹccest.
– Muʹst lij hääʹsǩ juurdčed, što tuejjääm seämma aaʹššid ko, mâid muu maaddârpuärraz lie tuejjääm, ko sij jieʹlle obbnes mieʹccest. Täʹbbe tuejjääm äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid, kook tuõʹllʼje muu vuârrvaikktõõzzâst luâđain, särnn Krupula.
Ǩeässa Krupula jeäll jeänmõsân mieʹccest šeeʹllmen kueʹl. Suʹnne šeellmõš lij vääžnai porrmõõžž diõtt, ij-ǥa son leäkku ni kuäʹss smiõttâm tõn pâi staarjõssân. Son õõmtââšš, mäʹhtt kueʹllšeellmõõžžâst lij kuuitâǥ šõddâm jeänab sportt ko jieʹllem-mäinn. Kuõʹlid lueʹštet mååust joʹǩǩe da nuʹt koččum catch and release -juurd väldd jeänab sââʹj šiiʹllʼji kõõskâst.
– Porrmõõžžin jeät siõrru. Tõt (kuõʹli luâšttmõš) iʹlla seämmanallšem ko meeʹst tääiʹben lij oummuin. Muu miõlâst lij pluutt särnnad, što suõjjal kuõʹlid da mueʹǩǩad kuõʹlid, smeâtt Krupula.
Krupulaaʹje leʹčči vääžnai, što veâl puõʹtti puõlvvõõǥǥin leʹčče seämmanallšem vuäittmõõžž jieʹlled mâʹte maaddârpuärraz ouddâl. Måtmešt tõn lij kuuitâǥ vaiggâd smiõttâd, ko Sääʹmest še raajât jeänab di jeänab.
– Haaʹlääm, što muu päärna vuäiʹtte jieʹlled luâđast da mieʹccest. Måtmešt tõt tuõiv tåbddai losseen tän pâi šorrneei maaiʹlmest. Tõn diõtt maantââtt, särnn Krupula.