Dievasčoahkkin joatkašuvvá vel vejolaš eará áššiiguin.
Yle Sápmi ii čuovo čoahkkima šat guhkelabbui.
Sámediggi čoahkkanii otne nuppi dievasčoahkkimii. Áššelisttus lei earret eará válgalávdegotti nammadeapmi geasi válggaide.
Dievasčoahkkin joatkašuvvá vel vejolaš eará áššiiguin.
Yle Sápmi ii čuovo čoahkkima šat guhkelabbui.
Dievasčoahkkin vállje ođđa válggaid váras seamma válgalávdegoddi, mii doaimmahii ovdditge válggaid. Válgalávdegotti lahtut leat Aslak Pieski, Kirsti Saijets, Tauno Haltta, Juha Magga ja Petra Magga-Vars.
Várrelahtun leat Marko Tervaniemi, Helmi Haataja, Juhan-Oula Näkkäläjärvi ja Helena Mäcklin. Ođđa várrelahtun Ilmari Tapiola sadjái nammaduvvo Niilo-Heikki Aikio.
Anu Avaskari ja Pigga Keskitalo guođđiba áššis sierra oaivila. Keskitalo mielas Sámediggi lei sáhttit válljet ođđa lávdegotti. Dievasčoahkkin dárkkista, sáhttibago soai guođđit sierra oaivila, go eaba leat dahkan evttohusa áššis.
Pirita Näkkäläjärvi deattuha iežas sáhkavuorusttis ahte válgalávdegoddi ii leat dahkan maidige boastut, baicca lea šluvgilan olles Suoma fuobmát, ahte sápmelaččain leat iežas rievttit. Su mielas servodagat galggašii giitit lávdegotti, go dusttet čujuhit feaillaide.
– Jus giinu lea báhcan eret válgalogahallamis, de dathan ii leat rihkkus. Mis leat čielga kriterat, jus giinu ii deavdde daid ja báhca válgalogahallama olggobeallai, de dat ii leat rihkkus.
Näkkäläjärvi lea fuolas dán dilis, ahte áigi lea nu garran, ahte bolesdoaimmat leat boahtán fárrui dán áššái. Son dadjá, ahte sus lea alddis persovnnalaččat geahppánan luohttámus bolesii.
Näkkäläjärvi muitala argentiinnalaš olmmošriekteáššedovdis, guhte oaidná dán bolesdutkama dego mávssaheapmin.
Sámediggi doaibma lága mielde ja lea maid fárus ásaheamin daid lágaid. Dalán go AHR mearrádus bođii, Sámediggi bargagođii áššiin, muitala Näkkäläjärvi.
Näkäläjärvi muittuha ahte guokte ráđđehusa leat jo dohkkehan dálá ođđa sámediggeláhkaevttohusa. Son sávvá, ahte láhka ovdánivčče, go čoavddašii su mielde dan čuolmma, mii dál lea šaddan.
Näkkälärvi muitala ahte leat ordnemen seminára miessemánus AHR:in. Seminárii bohtet riekteolbmot miehtá Eurohpa.
Asko Länsman giitala ságadoalli buorre barggus dan áigodagas, maid lea geargan bargat.
Anu Avaskari gáibida, ahte válgalávdegotti lahtuid ja várrelahtuid namat bohtet oidnosii go válgalávdegoddi nammaduvvo.
Pentti Pieski addá maid doarjagis seamma válgalávdegoddái, mii doaimmahii mannan čavčča válggaid.
Inka Musta doarju evttohusa nammadit seamma válgalávdegotti ovttain rievdadusain. Musta mielas áššis lea hoahppu, dasgo válggat lahkonišgohtet johtilit.
Ulla Magga giitala válgalávdegotti dan barggus maid leat bargan nuoraid ja sámi álbmoga ovdii. Son muitala, ahte go lea deaivan nuoraid, de lea šaddan sáhka das, mo dát lea ártegis dilli ja mo dat proseassa lea mannan.
Magga imaštallá maid bolesiid doaimma, mo sii leat ávžžuhan dahkat rihkusalmmuhusaid.
Suopma justa válljejuvvui lihkolaš olbmuid riikan, muhto Magga mielas leat guhkkin das. Son eahpida leatgo sámit goassige dásseárvvus suopmelaččaiguin.
Son imaštallá maid ahte jus leat sámi máttut de mii das lea ahte ii beasašii válgalogahallamii.
Su mielas lea váidalahtti ođđa láhka dohkkehuvvo easkka ođđa válggaid maŋŋá.
– Datge muitala mo sámiid birra jurddašit. Sápmelaš dohkke dalle go galgá čájehit olggosguvlui ja sámiin lea gákti badjelis, lohká Magga.
Asko Länsman mielas lea Avaskaris somás vuohki dulkot dáid áššiid. AHR lea cealkán ahte boares válgalávdegoddi galgá joatkit, muhto Avaskari mielas ii galggašii. Länsman buktá ovdan maid ahte máŋgasat ain cagget ođđa sámediggelága vaikko dilli lea dákkár dál.
Tuomas Aslak Juuso maid čalmmustahtá AHR mearrádusa das, ahte galggašii leat seamma válgalávdegoddi doaimmaheamen válggaid. Inka Musta searvá Länsman ja Juuso kommeantaide.
Anu Avaskari dadjá, ahte AHR mearrádusas daddjo ahte boares válgalávdegoddi galgá joatkit jus lea vejolaš. Son cuiggoda mo Länsman su sániid dulko.
Pirita Näkkäläjärvi muitala iežas bloggačállosis, man lea čállán jagis 2015. Son vástida Avaskari kommentii, ahte AHR válgalogahallamii dohkkehuvvon olbmuid eai livčče gullan. Näkkäläjärvi čuoččuha, ahte dalle go AHR gieđahalai ášši ja dohkkehii 93 olbmo válgalogahallamiid sámedikki dáhtu vuostá, de dalle leat doaimmahuvvon duopmostullui viiddes čilgehusat sin oasil.
Kalle Varis nanne, ahte boles lea dutkamin rihkusalmmuhusa ja ii leat vuordimis, ahte ášši čoavdašuvašii ovdal geasi válggaid. Son deattuha, ahte ášši lea easkka dutkama vuolde iige das leat áššáskuhtton vel giige. Virgeolmmošlága mielde lea vejolaš váldit olbmuid virggis eret, jus sii barget lága vuostá.
Varis mielde lea ártet, ahte boles lea ávžžuhan olbmuid dahkat rihkusalmmuhusaid vaikke ášši ii leat oba dutkojuvvonge.
Varis mielas dás ii leat doarvái sivat, manin ná eai sáhtášedje doaibmat.
Pigga Keskitalo ii doarjjo dan dili ahte olbmuid sihkkot eret válgalogahallamis. Láhka ii daja maid galgá dahkat, dat ii atte molsaeavttuid. Son atná váttisin válljet seamma válgalávdegotti, muhto dohkkeha dan. Keskitalo guođđá goittot áššis sierraoaivila, jus ná geavvá.
Anu Avaskari kommentere Keskitalo sáhkavuoru. Son háliidivččii diehtit, ahte leatgo válgalávdegotti lahtut muhtin rihkusdutkama vuolde. Avaskari maid lokte ovdan, ahte Suoma stáhta ii leat goassige gullan daid olbmuid, geaid AHR lea dohkkehan válgalogahallamii.
Tuomas Aslak Juuso giitala maid válgalávdegotti dan dahkan barggus sáhkavuorustis.
Son muittuha riikkaidgaskasaš soahpamušaid mearkkašumi.
Juuso deattuha, ahte lávdegotti linnjá lea bisson seammaláganin olles áigge, vaikke AHR linnjen lea rievdan maŋimuš válgabajiid áigge.
Leena Niittyvuopio-Jämsä muittuha, ahte AHR sistege ii leat ovttamielalašvuohta: 5 lahttu leamaš doarjumin mearrádusa ja guovttis vuostálasttiiga. Niittyvuopio-Jämsä doarju seamma válgalávdegotti nammadeami.