Sápmelaččaid rievttit leat ovdánan, muhto liikká dain leat ain duođalaš váilevašvuođat. Dát boahtá ovdan ovttaveardásašvuođaáittardeaddji jagi 2023 jahkemuitalusas, mii almmustuvai geassemánu álggus.
– Jus dili geahčada guhkkit áiggis, de sápmelaččaid rievttit leat váldán mearkkašahtti lávkkiid ovddos guvlui. Sápmelaččat ieža leat leamaš guovddáš rollas loktemin váttisvuođaid ovdan, čilge ovttaveardásašvuođaáittardeaddji Kristina Stenman.
Váttisvuođat goit ain gávdnojit. Ovttaveardásašvuođaáittardeaddji lea ovttasbargan sámeservošiin ja dan bokte son leage oaidnán, mot sámit ain fallehuvvojit rasisttalaččat ja šaddet gillát olu vaššiságain.
– Dákkár heađušteapmi lea vealaheapmi ja dat lea gildojuvvon. Das fuolakeahttá dat dáhpáhuvvá oalle olu, čilge Stenman.
Gielalaš rievttit eai ollašuva geavadis
Positiivvalaš áššin Kristina Stenman máinnaša ovdamearkka dihte dan, ahte gielalaš rievttit leat sihkkarastojuvvon vuođđolágas. Jahkemuitalusas Stenman buktáge ovdan dan, mo dálá dilis sámemánáin lea riekti sámegielat vuođđooahpahussii sámiid ruovttuguovllus.
Vaikko gielalaš rievttit leatge čállojuvvon láhkii, de geavatlaččat daid ollašuvvamis leat goit váilevašvuođat. Sámegielat bálvalusaid sáhttá leat váttis fidnet.
Okta stuorra hástalus lea oažžut sámegielat bargiid árrabajásgeassimii, vuođđooahpahussii ja sosiála- ja dearvvašvuođafuolahussii.
– Jus jurddašit buresveadjinguovloođastusa, de Lappi buresveadjinguovllus lea duođaid dehálaš rolla. Dat ferte dorvvastit sámegielat bálvalusaid guovllustis, dadjá Stenman.
Stenman mielas lea dehálaš čielggadit sámegielaid nannema maiddái sámiid ruovttuguovllu olggobealde. Ovdamearkka dihte giellabeassedoibmii livččii buorre bidjat návccaid olles Suomas, oaivvilda ovttaveardásašvuođaáittardeaddji.
Eahpesihkarvuohta sámediggelágas dagaha riiddu ja lasiha vaši
Kristina Stenman lokte ovdan jahkemuitalusas maiddái sámediggeláhkaođastusa ja man dehálaš dat lea eamiálbmot sápmelaččat rivttiid ollašuvvama geažil. Son oaivvilda, ahte suopmelaš servodat ii sáhte joatkit riidduid dagaheaddji ságastallama sápmelašvuođas dainna, ahte ájiha lága ođasmahttima duššiid dihte.
– Sápmelaččat leat muitalan midjiide, ahte ságastallan lea háddjejeaddji ja lossat servoša siste, dadjá Stenman.
Ovttaveardásašvuođaáittardeaddji mielas eahpesihkkaris dilli juohká oaiviliid garrasit guovtte guvlui. Stenman árvala maid, ahte guhkkit áigge bistán eahpečielggasvuođat leat lasihan vaši sámiid vuostá.
Ovttaveardásašvuođaáittardeaddji deattuha jahkemuitalusastis maiddái sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna barggu dehálašvuođa. Stenman mielas kolonialisma historjjás ja dan váikkuhusain dálá áigái lea vealtameahttun ságastallat Suomas ain eanet.
Stenman sávvá, ahte kommišuvnna bargu buktá suopmelaš servodahkii eanet dieđu sámiin ja sin vásáhusain.
– Mis lea Suomas dakkár árbevirolaš jurddašanmálle, ahte go mis eai leat leamašan koloniariikkat Afrihkás dahje Mátta-Amerihkás, de mis ii leat makkárge kolonialisttalaš historjá. Sápmelaččaid historjái gullá goittotge olu soardin ja duođaid váttis áššit, dadjá ovttaveardásašvuođaáittardeaddji Kristina Stenman.