Jeänmõsân oummu tåʹbdde sääʹm kaʹdreeʹl, leâša sääʹm pleässjemäʹrbbvuõʹtte koʹlle lååi jeeʹresnallšem taans. Njauddâm Äʹvv-museo lij pâʹsslašttâm-mannust ääʹvääm čuäjtõõzz pleässjemäʹrbbvuõđâst.
Keväjäuʹrrneǩ Anna Lumikivi vuârdd, što peäss mââimõsân jieʹlled toʹben.
– Tõt lij nåkam äʹrbbvuõtt, što mij jeäʹp nuʹt puârast tõn toobd teänab. Tät lij jõnn äʹšš, što ååʹn vueiʹtet mõõnnâd tok museooʹje.
Lumikivi miõlâst lij gåår, ǥu šuurmõs vueʹss saaʹmin ij teänab nuʹt puârast toobd jeeʹres ǥu tåʹlǩ sääʹm kaʹdreläʹrbbvuõđ. Lumikivi miõlâst leʹčči tääʹrǩes äʹšš, što sääʹm mainsteʹče jeänab täi jeeʹres taansi pirr še.
Lumikivi da čeʹvetjäuʹrrneǩ Terhi Harju lie mättjam pleässjemäʹrbbvuõđ juʹn niõđžen, ǥu suännai puärraz lie leämmaž mieʹldd Njeäʹllem meertanss- da äʹrbbvuõttjooukâst.
Lumikivi da Harju miõlâst sääʹm vuäitče eʹpet norrõõttâd jeänab pleässjed, što äʹrbbvuõtt seeilči.
Škooul lij õhtt tääʹrǩes päiʹǩǩ piâssâd haʹrjjtõõllâd kaʹdreeʹl siõrrmõõžž. Čeʹvetjääuʹr škooulâst siõrât sääʹmkaʹdreeʹl da määŋg vuâra sij čuäjtâʹtte tõn še.
– Mon tuäivam, što ânnʼjõžääiʹj še moʹštte väʹldded tõn mieʹldd škooul mättʼtemplaaʹne nuʹt, što toʹben leʹčči kaʹdrel da tõk jeeʹres taans še, Harju maainast.
Vuäʹmm video mieʹldd mättjet
Äʹvv-museo šâldda lie pirstum sääʹmkaʹdreeʹl nellj vuõssmõs lääuʹǩ, kooi mieʹldd tõn peäss haʹrjjtõõllâd. Tõn lââʹssen museo tåimmjååʹđteei Hanna-Maaria Kiprianoff maainast, što sij pleässje ouddmiârkkân ääʹveemšõddmõõžžâst oklduʹna.
Kiprianooff miõlâst jeeʹres taansid õõlǥči pleässjed jeänab, da tõn sij lie kåittam museost tueʹjjeed.
– Jõs puäʹtte jeänab oummu da seeʹst lij nåkam miõl ǩeässmõš pleässjummuž årra, de teʹl mij haʹrjjtõõllâp siõmmna.
Vuäʹmm pleässjemvideoi seillmõõžž lie tääʹrǩes ääʹšš, ǥu tõi mieʹldd peäss mättjed äʹrbbvuõtt-taansid.
– Meeʹst lij leämmaž tuõđi tõt pleässjemkulttuur, äʹrbbvuõtt tõn pirr da ååʹn mij vueiʹttep täin vuäʹmm videoin mättjed täid jeeʹres taansid še, Kiprianoff rämmaš.