Dálá áirrasjoavku lea gaskavahkko čoahkkanan vel maŋimus háve Sámedikki dievasčoahkkimii Anára Sámekulturguovddáš Sajosii. Mannan čavčča válljejuvvon Sámediggi lea doaibman easka vádjit vihtta mánotbaji, muhto ođđa válggaid dihte dálá áirasiid doaibmabadji báhcá oanehažžan.
Sámedikki áirasat váccášedje čoahkkinsálii ruossalas dovdduiguin.
– Dáthan lei duođai oanehis áigodat, ii dás geargan go moddii čoahkkimastit. Vaikko muđui leamašan áibbas buorre dáinna Sámedikkiin ovddidit min áššiid, muhto dat lei oanehis áigi ja go min leat bággen vuolgit ođđa válggaide, das šaddá heajos miella, muitala sámediggeáirras Veikko Feodoroff Čeavetjávrris.
Avvillaš Aslak Pekkala morašta, go buorre ovttasbargu dál boatkana.
– Mu mielas lea váivi ja seammás orru moráslaš, go ođđa válggat leat ovddas ja go dán dillái leat gártán.
Čeavetjávrilaš áirras Anni Koivisto vuordá, ahte boahttevaš Sámediggi joatká sámiid rivttiid bealušteami.
– Sávan, ahte daid linnjemiid ja dieđuid, mat otne bohtet, sáhttá de ođđa Sámediggi váldit vuhtii, dadjá Koivisto.
Avvillaš Marko Katajamaa válljejuvvui mannan čavčča válggain vuosttas háve Sámediggái. Son lea leamaš duđavaš ovttasbargui. Son dadjá, ahte ii máhttán oba vuorditge, man bures Sámedikkis ságastallet áššiin.
– Sámediggi lea oktilaš joavku, mas lea duohta fiinnis bargat. Dán joavkkus lea maid liekkus vuoigŋa. Lean smiehttan dan, go sosiála medias hállet ollu, ahte sápmelaččat dušše riidalit áššiin mearridettiin, muitala Katajamaa.
Maiddái vuosttas baji áirras Leena Niittyvuopio-Jämsä Gáregasnjárggas lea seamma oaivilis.
– Hui somá vel dáinna joavkkuin čoakkalmastit. Vuorddán dán boahtteáigge, ahte maid dat buktá. Sávašin, ahte sullii seamma olbmot beasašedje joatkit, dadjá Niittyvuopio-Jämsä.
Bággu geahččat ovddosguvlui
Ođđa sámediggeválggat leat jođus ja válgaboađus čielgá juo suoidnemánu 2. beaivve. Vaikko ođđa áirasat stivregohtetge jo loahppageasis, de maŋemuš dievasčoahkkima áššit ollet goit guhkás boahttevuhtii. Čoahkkimis ságastallojuvvui earret eará dálkkádatnuppástusa vuogáiduvvanprográmmas.
Sámediggeáirras Leena Niittyvuopio-Jämsä mielas lea dehálaš geahččat boahttevuhtii.
– Eat mii sáhte stirdot dan ovddas, go leat ođđa válggat jođus ja ođđa Sámediggi válljejuvvo dasto loahppagease. Eat mii sáhte bisánit, mii fertet sámiid ovdii bargat juste dál, dadjá Niittyvuopio-Jämsä.
Aslak Pekkala mielas dán oanehis áiggis Sámedikkis leat beassan álggahit bures máŋggalágan doaimmaid.
– Dát badji vulggii bures johtui ja máŋggaid áššiid leat ožžon johtui. Leat leamašan hui positiivvalaš oainnut ja dálhan dat dasto boatkana ollásit. Dál vuordit, mo válggain geavvá, oaidná Pekkala.
Marko Katajamaa oaidná, ahte dál lea ain dehálaš mearridit otnáš čoahkkima áššiin sámiid dihtii.
– Jienasteaddjit mearridit geat dáppe bohtet ovddastit sámiid. Oainnán dál goit, ahte mii leat válggain válljejuvvon ja mis lea riekti ovddidit daid áššiid, dadjá Marko Katajamaa.