Ođđasit ordnenláhkai mearriduvvon sámediggeválggaid jienastanproseanta lea 48,08. Dat lea jagiid 1999–2024 válggaid vuolimus lohku ja 3,55 proseantaovttadaga unnit go mannan jagi.
Lappi universitehta servvodatdiehtagiid professor Laura Junka-Aikio ii jáhke, ahte vuolit jienastanproseanttas sáhtášii vuohttit stuorra miellačájáhusa ođđasit ordnejuvvon válggaid vuostá.
– Goittotge spekulašuvnnat válggaid viiddit boikoteremis eai ollašuvvan. Moadde proseanta gahččan jienastanproseanttas sáhtášii maid boahtit das, ahte lea geassi ja olbmuid jurdagat leat eará áššiin, ja várra oppalohkái váibasiid geažil.
Suoma Sámi Nuorat -searvvi ságadoalli Teija Kaartokallio mielas lei váivi, ahte jienastanproseanta lei vuolit go mannan válggain.
– Dieđusge lea áibba áddehahtti, ahte olbmuin ii lean seammalágan jienastanmokta.
SSN ságadoalli: ”Eai lean buohkat ádjážat ja áhkožat”
Kaartokallio muitala, ahte sin searvvis leat áibba duđavaččat sámediggeválggaid bohtosiidda.
– Čađa manne ollu čeahpes áirasat, rábmo Kaartokallio.
Son lea duđavaš go mielde besse golbma badjelaš 30-jahkásačča ja sávváge sin muitit maiddái sámenuoraid sámedikkis.
– Eai lean buohkat ádjážat ja áhkožat, doppe ledje vehá nuorat áirasat maiddái.
Rábmoba čakčat válljejuvvon sámedikki doaimma
SSN:s leat leamaš duđavaččat mannan baji bargui ja sii sávvet, ahte rabas bargu mas lea buorre vuoigŋa maiddái joatkašuvvá.
– Dan lei nuorran illu čuovvut, lohká Kaartokallio.
Ođđasit ordnejuvvon válggain eai šaddan olus rievdadusat sámediggái. Čakčat sisa beassan lahtuin guovttis gahčaiga dál eret ja guokte lahttu bođiiga sadjái. Dasa lassin okta áirras ja okta várreáirras lonuheigga báikkiid.
Professor Laura Junka-Aikio ii oainne bohtosiin mearkkašahtti eahpeluohttámuša jagi 2023 válljejuvvon sámedikki čoahkkádussii. Su mielas orro, ahte ovdamearkka dihte sámediggelága rievdadeami ovddidan lahtuin lea nana doarjja ođđasit ordnejuvvon válggaid maŋŋáge.
Junka-Aikio mielas jagis 2023 válljejuvvon sámedikki doaibma ja dieđiheapmi orro lihkostuvvan hui bures.
– Sámediggi lea bisson čoahkis, leamašan hui doaibmanávccalaš ja ovddidan áššiid diplomáhtalaččat. Jáhkášin dán válgabohtosa maŋŋá, ahte ná boahtá boahttevuođasge leat.
Junka-Aikio sávvá ođđasit ordnejuvvon válggaid maŋŋá sámediggái buot ovddemužžan bargoráfi ja saji vuodjut áššiide, maid sii ieža meroštallet dehálažžan.
– Dás leamašan nu ollu dát giccut, dikkit, válgaheađušteapmi ja buotlágan áššit, mat gaikot servvodaga. Sáhtášii goittotge oaidnit, ahte mo nu leat gávdnon dakkár doaibmanvuogit, mat guddet buot dáid gaskkalge.