Ođđasit ordnejuvvon sámediggeválggaid jietnahárábat leaba Kari Kyrö Anáris ja Sámedikki dálá ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi Anáris. Kari Kyrö faskii válgavuoittu 215 jienain. Näkkkäläjärvi čokkii 187 jiena.
Kyrö ii lean mielde mannan čavčča válggas, go válgalávdegoddi ii lean merken su jienastuslohkui. Son lei vuordán dán sullasaš bohtosa.
– Giittán jienasteddjiid. Sii hálidedje addit dan bohtosa, ahte olbmuid sirren iešguđet joavkkuide ja eret gahčaheapmi ii leat heivvolaš. Dat lea hui čielga signála das, dadjá Kyrö.
Näkkäläjärvi lea duđavaš iežas menestuvvamii, muhto illuda erenomážit das, ahte válgaboađus addá doarjaga dálá Sámedikki politihkkii.
– Dát min politihkka, mii deattuha eamiálbmotrivttiid ja háliida nannet sápmelaččaid rivttiid, dat linnjá vuittii ja čielgasit dat boahtá joatkašuvvat čuovvovaš Sámedikkis. Dat lea buot deháleamos, dadjá Näkkäläjärvi.
Maiddái Näkkäläjärvi lei máhttán vuordit dákkár válgabohtosa.
– Maid mun háleštin olbmuiguin válggaid áigge, de olbmot ledje aktiivvalaččat áigumin jienastit, olbmot háliidedje bealuštit Sámedikki ja sihkkarastit, ahte dákkár politihkka joatkašuvvá.
Ođđasit ordnejuvvon válggain jienastedje 48,08 proseantta sis, geain lea jienastanvuoigatvuohta. Čakčat jienastanproseanta lei 51,6 proseantta.
Áigi geahččat ovddosguvlui
Jietnahárát Kari Kyrö áigu dál geahččat ovddosguvlui ja sávvá, ahte dál Sámedikkis jurddášit eanet viidásit, vai olles álbmot sáhtášii čoahkkanit oktii.
– Mun lohpidan geahččat iežan doaimmain vejolaš feaillaid ja vuorddán, ahte vuostebealli dahká seammaláhkai. Njuovžilis ovttasbargu lea bovdet olles álbmoga oktii ja smiehttat, mo mii heivehit olles sámi eamiálbmoga eallima nu, ahte sáhttit ovttas joatkit ovddosguvlui, smiehtada Kyrö.
Pirita Näkkäläjärvi illuda beassat joatkit ovttasbarggu eará sámediggeáirasiiguin ja giitala buot válgaevttohasaid sihke -bargiid.
– Mis leamašan hui buorre vuoigŋa ja ovttasbargu dán bajis, jáhkán ahte beassat joatkit dan. Lea hui dehálaš, ahte sámi álbmot lea aktiivvalaš ja mii bargat garrasit sámerivttiid ovdii dás duohkoge, dadjá Näkkäläjärvi.
Demokratiija dilli lea fuotni, oaivvilda gahččan lahttu
Dáin válggain gahčaiga guokte lahtu, geat válljejuvvuiga mannan čavčča válggain Sámediggái. Kari Toivo Lukkari Kirkkonummis ja Marko Katajamaa Avvilis eaba beassan šat joatkit Sámedikkis.
Lukkari muitala, ahte son lea behtton iežas válgabohtosii.
– Jáhkán dat áššit maid lean čállán ja hállan, dat eai kánske seammaláhkai lihkat Ohcejotbeale ja min davvisámiid, go fas anáraččaid. Lean eambo anárašáššiid čállán, smiehtada Kari Toivo Lukkari.
Lukkari válljejuvvui Sámediggái čakčat 87 jienain. Vel otne gaskavahku eat dieđe man olu son dáin válggain oaččui jienaid.
Son goit áigu ain dás duohkoge čuovvut sámiid áššiid, vaikko ii joatkke sámepolitihkas.
– Mu mielas demokratiija dilli lea fuotni ja dan birra dieđusge lean dánge rádjai čállán, ja boađán ovddosguvluige čállit. Vuolggángo goassige evttohassan, danhan oaidná de boahttevuođas, dadjá Lukkari.
Maiddái Marko Katajamaa mielas lea váivi, ahte ii beassan joatkit šat Sámedikki lahttun.
– Iihan dat leat somá, go lea evttohassan ja de gahččá, dadjá Katajamaa.
Katajamaa lea geargan juo analyseret válgabohtosa olu ja oaidná, ahte mannan válggain máŋggas jienastedje su danin, go anáraččaid evttohasat eai lean nu olu. Son jáhkká, ahte son oaččui Kyrö jienaid mannan čavčča válggain.
– Doppe dat jienat bohte. Danin ledjen vuordán, ahte gahčan. Diđiimet, ahte guokte olbmo gahččaba eret. Kyrö ja Inka Kangasniemi manaiga sisa ja de manahit báikkiid, smiehtada Katajamaa.
Marko Katajamaas lea jagiid vásáhus gielddapolitihkas, ja son oaidná, ahte Sámedikkis lea olu buoret vuoigŋa. Su mielas almmolaš ságastallamis Sámedikki doaimmain leat giellásat.
– Sámedikki doaibmakultuvrras boahtá olu disinformašuvdna. Dat lea justa nuppe gežiid. Sámedikki doaibmakultuvra lea lieggus ja váldá earáid bures vuhtii. Dat lea demokráhtaláš organišuvdna.
Sus lea ain áigumuš joatkit sámeáššiiguin bargama ovdamearkka dihte lávdegottiin ja ráđđádallangottiin.
– Gal mun boađán addit návccaidan sámiid ovdii, lohpida Katajamaa.