Anára Karhunpesäkivi birrasis lea hušša geasi áigge. Máŋgasat gakcot ráhpaid bajás geahččat beakkán guovžžabieju. Parkerensadji lea dievva biillaid ja muhtimat káfestallet siste. Kafea bargi buktá steaigáhkuid Tuukka Karjalainen njuni ovdii.
Karjalainen lea luomostallan vahku ovttas váhnemiiddisguin ja fárus lea maid su goaski Eeva Erkkilä. Karjalainenat leat boahtán Anárii gitta Vantaas, oaivegávpotguovllus, goaski fas Rooavvenjárggas. Sii ijastallet Suoločielggis, muhto leat dál jođus sámemusea Siidii.
– Mii leat bures loaktán. Dát lea dego eará máilbmi. Bastá ráfot ja luondu lea nu čáppis, rábmo eadni Kaisa Karjalainen.
Karhunpesäkivi turismafitnodaga doaimmajođiheaddji Sammeli Salonen muitala, ahte geassemánnu leamašan fitnodagas vehá ráfálut go maid ovddit jagiid. Son jáhkká dasa leat máŋga siva.
Suoma haddedási loktaneapmi bágge mátkkálaččaid ja mátkeordnejeddjiid seastit juostá. Salonen árvala, ahte vaikko Karhunpesäkivis leat galledan masá seamma olu olbmot go maŋimuš jagiid, de turisttat soitet viggat seastit ruđa eaige báze káfestallat dahje oastte mátkemuittuid.
Eará valuhtaid kurssat váikkuhit dasa, gosa olbmot dollejit, oaivvilda Salonen. Gos haddedássi lea buorre, sáhttá mearridit dan vulgetgo mátkkoštit ruovtturiikkas vai dollejitgo máttás, dahje mannetgo Ruoŧa dahje Norgga beale Sápmái. Ovdamearkka dihte Ruoŧa kruvnnu heittot kursa lea geasuhan máŋgasiid Ruŧŧii.
Koronaáigi čájehii davi turismma buriid beliid
Vel moadde jagi dassái, go koronapandemiija steŋgii rájáid olgoriikkaide, ruovtturiikkas mátkkošteapmi šattai bivnnuhin. Sammeli Salonen goit jáhkká, ahte dat boahtá maid joatkašuvvat.
– Sii, geat lávejedje 90-logus vuolgit hálbbes girdifitnodagaid bokte olgoriikkaide, eai boahtán davás. Go koronaáigge ii beassange daidda báikkiide, de olbmot bohtege deike, muitala Salonen.
– Sii leat sihkkarit fuobmán, mo dáppe leat bálvalusat ovdánan 90-logus. Jos sis leamašan dakkár jurdda, ahte dáppe ii sáhte dahkat maidege, de dat jurdda lea sihkkarit dál vajálduvvan. Ii dáppe leat dušše beare meahcci ja sáttogeainnut.
Njuorggáma luopmoguovddáža fitnodatdoalli Marjatta Holmberg oainnu mielde davvi geasuha ain bures.
– Galhan dat davi diida ain geasuha olbmuid deike.
Goitge maiddái Njuorggáma luopmoguovddážis geassemánnu lei ráfálut go diibmá.
– Sihkkarit máŋga siva leat dasa. Navdimis ollislaš ekonomiija dilli váikkuha muhtin veardde. Maid geaidnobarggut Gápmasa ja Geavu gaskkas leat veháš váikkuhan karavánamátkkošteapmái, árvala Holmberg.
Holmbergis lea 40 jagi vásáhus suorggis, muhto das fuolakeahttá ruovtturiikkamátkkošteami lea váttis einnostit, oaivvilda son. Máŋgii borge- ja čakčamánnu sáhttet leat hohpolabbo. Maid eurohpalaččaid luopmobadji lea aiddo álgimin.
Oanehis mátki Norgga beallái geasuha oarjjás
Gilbbesjávrris fas lea dát geassi leamašan hušša, muitala Suvi Mansikkasalo Gilbbesjávrri vánddardanguovddážis.
– Min idjadankapasitehta lea masá beaivválaččat dievva lanjaid ja barttaid oasil, dego ovdditge gesiid.
Vánddardanguovddáža gohttenbáikkis leamašan juobe vehá hohpolut geassi go diibmá. Mansikkasalo árvala, ahte mannan gease boaldámuša garra haddi geahpedii karavánariid johtima guhkás davás.
Mansikkasalo muitala, ahte eanáš oassi vánddardanguovddáža gallededdjiin leat suopmelaččat ja ruovtturiikkaturisma joatkašuvváge nannosit Gilbbesjávrris.
– Dat maid váikkuha Gilbbesjávrri bivnnuhisvuhtii, go min ránnjá Norga geasuha ain garrasit, dat ii oro váidumin baicca nuppegežiid.
Hetta Majatalo fitnodatdoalli Tiina Vuontisjärvi muitala, ahte geassi leamašan sullii seammalágan go ovdalge. Geassemánus ledje juobe vehá eambo idjadeaddjit go diibmá.
Ruovttu- ja olgoriikkalaš mátkkošteddjiid mearrige lea bisson seammaláganin – suopmelaččat leat olu eambo.
– Mis Heahtás lea álo leamašan buorre geassesesoŋŋa, go mii leat buori báikkis lahka Norgga ja Heahttá-Pallas-vánddardanbálgá, lohká Vuontisjärvi.
Olgoriikkalaš sihkkelastit ja koronaáigge vánddardeamis movttáskan olbmot
Anára Giellajogas lea maid leamašan geassemánus eambo hušša go ovdal, muitala fitnodatdoalli Anita Järvelin. Suoidnemánu álgu fas lei vehá jaskadut.
– Várra stuorát divremearri ja fuones dálkkit geassemánu álggus leat vuodjelan olbmuid eret, árvala Järvelin.
Järvelin lea vásihan, ahte maŋimuš jagiid fenomenan lea šaddan duiskalaš ja hollándalaš mátkkošteaddjiid lassáneapmi. Dasa lassin treandan lea šaddan sihkkelastin. Erenomážit olgoriikkalaččat sihkkelastet Giellajoga bokte Nordkappii nappo Davvinjárgii.
Koronaáigge olbmot movttáskedje maid vánddardit, ja dat ain buktá olbmuid davás, oaivvilda Järvelin. Koronaáigge vánddardeamis movttáskan olbmot leat vássán jagiid áigge hárjehallan ja ohcan vásáhusa gárvves vánddardanbálgáin ja dál leat gergosat merkekeahtes mehciid vánddardit.