Konstâjiermijn rahtum koveh já videoh láá taan peeivi miätá sosiaallâš mediaid. Ittáámškuáttám láá meiddei konstâjiermikoveh sämmilijn, moh iä lah meendu autentliih.
Yle Säämi toimâtteijee raahtij konstâjiermijn kove sämmilijn. Konstâjiermi raavân lâi tuše čaalâ: Taggaar sáárgus sämmilijn, moin láá mácuheh alne, já tego kove ličij sárgum taaidâr Sunna Kitti. Maid täst arvâl jieš taaidâr?
– Mielâkiddiivâš… Mii algâaalmug taat tego lii? Mast lii saahâ? Ijhân taat muu stijlâ lah aldagin.
Kovetaaidâr Sunna Kitti ij osko, et konstâjiermih mättih ađđiistâllâđ suu taiđuu, tane ko suu materiaal ij lah tagarijn vuáháduvâin, kost konstâjiermi ocá koveaamnâs. Sun mieđeet, et ličij kal hirmâd suttâm, jis toh mátáččii.
Kitti: Konstâjiermikulttuur hárdá ubâ kovetaidârij siärvus
Kitti muštâl, et taan ääigi internet lii tievâ konstâjiermikuuvijn, maid ij pyevti kevttiđ referensamnâsingin. Sun lâi ovdâmerkkân motomin uuccâm internetist tiäđu mon náálá mottoom juuhâ lâi já Google čäitiškuođij konstâjiermikuuvijd.
– Kost táválâš olgopiälálâš olmooš kávná tuotâ tiäđu tääl konstâjiermi ääigi? Tast lii tot stuorrâ riskâ. Maid tun toovah tagarijn kuuvijn, mast mihheen ij lah olmânáál?
Kitti mield kovetaidârij siärvus lii uáli suttâm ubâ konstâjiermikulttuurân. Ubâ teknologia vuáđuduvvoo suáláádmân já tot tuálvu ulmui pargosoojijd. Sun muštâl et maaŋgah láá kiävttám ubâ elimis toos, et hárjuttâleh sárgum já maneh taaiđâškovláid.
– Talle puátá taggaar ohjelm, kuus peri čálloo, et ”räähti munjin kuávskáid”, te kalhan tot taha nievris mielâ maŋgâsijd.
Professor: Konstâjiermi sáttá lasettiđ stereotypiaid
Helsig ollâopâttuv tiäđuikieđâvuššâmtiettuu professor Hannu Toivonen lii huámášâm, magarijd riiskâid konstâjiermikoveh tovâtteh. Suu mield čielgâ uhke toovât tot, maht konstâjiermi addel máhđulâšvuođâid puohlágán filliimijd. Lasseen láá tiäđuuštmettum čuolmah, moh sättih lasettiđ munekááduid.
– Tane ko koverähtimohjelmeh vuáđuduveh ađđiistâlmân, te toh älkkest kiärdutteh stereotypiaid já joba merettuveh taid.
Toivonen lii meid konstâjiermikovetaaidâr. Sun lii tutkâm kreatiivlâš konstâjiermi 15 ihheed.
Konstâjiermikuuvij uuhkij lasseen suu mielâst konstâjiermikuuvij rähtim puáhtá leđe kevtteid uáli kiävrudittee, ko puáhtá rähtiđ taggaar taaiđâ, mon ij mudoi puávtáččij. Sun ráhtá eromâšávt surrealistisijd čuovâkove hámásijd kuuvijd veikkâba syemmilii komovuotâohjelmist.
– Tot lii munjin vyehi čäittiđ, et maid taan ääigi kii peri puáhtá tain tyejiniävuin porgâđ. Ij taarbâš leđe tiäđuikieđâvuššâmtiettuu professor. Mun kiävtám tuše taid almolávt uážžumnáál pargoniävuid tain haavâin.
Konstâkove iäruttem olmâ kooveest lii šoddâm ain vaigâdubbân
Toivonen muštâl, et taan ääigi konstâjiermivuáháduvah láá maaŋgâ tääsist. Áámmáttääsi kevttee uážžu ááigán uáli autentlii sullâsâš kuuvijd.
Toivonen mield konstâjiermi kevttim lii ubâ paje vaigâdub huámášiđ. Konstâjiermi kevttih-uv ain eenâb ovdâmerkkân markkânistmist. Tain puáhtá älkkest pyevtittiđ jieijâs tiätu táárbun hiäivulâš kuuvijd, nuuvt et ij taarbâš orniđ kuvviimijd.
– Máinumist, mii poođij šleđgâpoostân, huámmáš et ulmuu kieđâ ivne muttoo, ko tot mana mottoom tiiŋgâ lappâd. Tágárijn feeilâin puáhtá merkkuđ, et tot lii rahtum konstâjiermijn, muštâl Toivonen.