Sápmi

Čáhcecrossa ođđa suomameašttir lea guovdageaidnulaš Niillas Jovnna Länsman

Suomameašttirvuohta lea Länsmanii vuosttas. Vaikko loahppaboađus lei buorre, gilvobadji ii mannan váttisvuođaid haga.

Guovdageaidnolaš Niillas Jovnna Länsman lea vuoitán čáhcekrossa suomameašttirvuođa.
Niillas Jovnna Länsman vuittii Suoma čáhcekrossa meašttirvuođa. Maŋimus oassegilvu lei Kerimäkis.
  • Mikkal Morottaja

Guovdageaidnulaš Niillas Jovnna Länsman lea vuoitán čáhcecrossa suomameašttirvuođa. Čáhcecrossa nubbi oassegilvu lágiduvvui mannan vahkkoloahpa Kerimäkis Mátta-Savos.

Länsman bođii nubbin Kerimäki oassegilvvus, muhto vuosttas sadji ovddit gilvvus Roavvenjárggas buvttii sutnje stuorámus ollislaš čuoggáid ja čovddii su suomameašttirvuođa.

Badji leamašan dramáhtalaš

Niillas Jovnna Länsman mielas gilvobadji lea mannan bures, muhto váttisvuođat leat leamašan. Ovdal Kerimäki vuodjimiid skohteris ledje elrávdnjeváttisvuođat, muhto čuolmmat čovdojuvvojedje beaivvi mielde.

Ovddit vahkkoloahpa lei Länsman gilvaleamen Ruoŧas, gos dáhpáhuvai vearrás lihkohisvuohta. Länsman njuikii iežas skohteriin njuikehagas iige fuomášan ovtta gilvaleaddji, gii lei beassan vuodjinlinnjái. Skohterat beaškkehedje oktii ja Länsman girdilii čáhcái.

– Ledjen áibbas sihkar, ahte manai gaskan juolgi, muhto ii dat, go ollejin gáddái de oaččuimet dan skuova eret. Dat lei dego mulččihan dat juolgi, nu ahte gal dat manai bures.

Stuorra vahát ii šaddan, iige Länsman juolgi roasmmehuvvan garrasit. Skohter goit roakčanii, muhto dan sáhtii geavahit čuovvovaš vahku gilvvuin Kerimäkis.

Boahttevuođas son háliida vuoitit velá Ruoŧa meašttirvuođa

Čáhcecrossa suomameašttirgilvu lea Länsmana vuosttas. Son lea ovdal vuoitán jagi 2016 eurohpámeašttirgilvvuid ja jagi 2017 norggameašttirgilvvuid. Čuovvovaččat ulbmilin lea vuoitit meašttirvuođa vel Ruoŧas.

– Ferte geahččalit boahtte jagi, ahte nagodago šaddat Ruoŧa meašttir maiddái. Dat lea maid mun in leat vel vuoitán, son čaimmeha.