Dálkkádaga liegganeapmi buktá stuorra váikkuhusaid ja riskkaid maid Sápmái. Ohcejogas ságastalle maŋŋebárgga makkár váikkuhusat ja riskkat ovdamearkan Ohcejot guovllus sáhttet leat boahttevuođas.
Luondduváriidguovddáža dutkanprofessor Seija Tuulentie dadjá, ahte Sámisge olbmot fertejit jo ráhkkanišgoahtit boahttevuođa dálkkádaga liegganeami váikkuhusaide.
– Ferte jo jurdilit boahttevuođa ja vejolašvuođaid, ovdamearkan turismaealáhus ferte plánet doaimmaid earáge áigodahkii go dálvái, ja várrugasvuođain johtit luonddus, dadjá Tuulentie.
Ohcejohkalaččat leat jo ieža fuobmán hástalusaid meahcis jođeđettiin. Dálvvit eai leat šat seammaláganat go ovdal.
– Dálvi lea otnon sullii mánotbajiin. Deanu ala ii duostta mannat mohtorgielkkáin, iige Ohcejot ala daningo dat eai albmaláhkai jieŋo. Mun maid measta bártašuvven mannan dálvve go vudjen Ohcejot mielde, lihkus bessen doppe eret, muitala Sámmol Lukkari.
Váillaha dorvvolaš bálgái turisttaide amaset bártašuvvat
Seija Tuulentie muitalii ságastallandilálašvuođas Ohcejogas maid riskkain, mat sáhttet leat Sámisge boahttevuođas árgabeaivi.
– Jieŋat leat rašit doppe, gos lea hárjánan johtit. Olbmot fárredaddet ođđa guovlluide. Turismasesoŋŋa oatnu álgo- ja loahppadálvvis, logahallá Tuulentie.
Lukkari lea jo iešge smiehttadan mo heivehit meahcis johtima nu, ahte eai geavašii bárttit dan dihte, ahte dálkkádat lea liegganan.
– Ferte diehtit ja oaidnit doppe luonddus, ahte gosa duostá mannat. Okta áitta lea dat, ahte turista manná gosa nu ja dat bártašuvvá muohttagiin.
Ságastallandilálašvuođas báikkálaččat buktege ovdan, ahte guovllu olbmot leat jo áiggi miel hárjánan luonddu nuppástusaide, muhto sii geat bohtet eará guovlluin, eai máhtege lohkat luonddu ja dálkki. Lukkari váillahage Ohcejoga mátkeealáhusa várás dihto turistabálgáid, gos lea dorvvolaš johtit.
– Orru nu ahte mii leat dološ áiggis, jus veardida Anárii, gos leat čielga máđiijat, gos turisttat besset johtit. Dieid galggašeimmet miige dáppe álgit ordnet.
Suomasge dálkkádat lea liegganan, ii dušše eará guovlluin máilmmis. Eandalit dálvvit leat dál lieggasut go ovdal.
Duohtavuođa- ja soabadankomišuvdna almmustahttá boahtte vuossárgga ođđa sierraraportta dálkkádatrievdama váikkuhusain Suoma sámi kultuvrii. Čielggadeami leat dahkan dutkit Klemetti Näkkäläjärvi, Jouni J. K. Jaakkola ja Suvi Juntunen, ja dat lea dárkkuhuvvon duohtavuođa- ja soabadankomišuvnna barggu doarjjan.