Anára gieldda guovllus leat guokte viiddes eanabuollima. Stuorát eanabuollin lea Čeavetjávrri Njoammiloaivvis. Eana buollái ikte ja čáskadanbarggut joatkašuvvet ain. Buollinguovlu lea sullii 18 hektára sturrosaš. Guovllus leamašan čáskadeaddjit juo guhká ja gaskavahku iđđes muitaluvvui, ahte guovllus leat maŋŋečáskadanbarggut jođus. Dilli goit rievddai ja buollin gáibida ain čáskadeami.
Lappi gádjunlágádusas muitalit, ahte das lea sáhka stuorát eanabuollimis go dábálaččat.
– Dábálaččat eanabuollimat leat vuollel logi hektára, muitala gádjunjođiheaddji Markus Aarto.
Gádjunlágádus lea čohkken čáskadeddjiid Giema, Roavvenjárgga ja Soađegili guovlluin.
Maiddái bealuštanfámuid virgeveahkkejoavku lea jođus báikki ala. Joavkkus leat 20–30 olbmo ja sii leat eanáš bálvalusgeatnegasat. Čáskadanbarggu jođiheaddji Jyrki Jefremoff lea ollen Čeavetjávrái ja oaidnán dálá dili.
– Dolla cahkkana duo dá. Mii gártat olles áigge fáktet dili ja dola. Meahciráđđehus lea addán midjiide veahki ja Bealuštanfámuin leat bivdán maid veahki. Bealuštanfámut vulget deike diimmu siste, go vuos leat ráhkkanan rivttes biergasiiguin, muitala Jefremoff.
Maiddái rádjegozáhusa helikopter ja gádjunhelikopter Aslak leat leamašan čáskadanbargguin.
– Dát guktot leat hástaleaddji, go guktuin guovlluin leat olu ovdamearkka dihte allodaterohusat. Buollimiid viggat dál ráddjet ja ulbmilin lea basttit hálddašit daid jándor siste, lohká Markus Aarto.
Jyrki Jefremoff muitala ovdalaš viđa gaskavahkkoveaigin, ahte Čeavetjávrri birrasis gávcci kilomehter geažes Njoammiloaivvis lea nubbi suovvaáican. Helikopter lea boahtimin dárkkistit dili.
Kirakkajärvi buollimii dolvot čáskadeddjiid helikopteriin
Nubbi buollinbáiki lea Kirakkajärvi Niemivaaras, Anára ja Avvila gaskkas. Dál lea jođus guktuin buollinbáikkiin buollima ráddjen, ja lassejoavkkuid ja čáskadanreaidduid jođiheapmi báikki ala.
Kirakkajärvi buollin lea meahcis guhkkelappos geainnus. Gádjunlágádus fievrrida lassejoavkkuid ja reaidduid helikopteriin báikki ala. Aiddo dál buollima dilli lea goit ráfálaš. Čáskadanbarggut bohtet joatkašuvvat vel máŋga jándora.
Gádjunlágádusas dieđihit, ahte leat gaskavahku áigge dárkkistan maid ovtta ođđa áicama suovas, muhto eai leat gávnnahan ođđa eanabuollimiid. Gádjunlágádus dáhtu olbmuin erenomáš várrugasvuođa Anára mehciin jođedettiin guhká joatkašuvvan goikkádagaid dihte.
Dálkediehtagalágádus lea maid addán fas ođđa eanabuollinváruhusa Anára gildii.
Eanabuollimat hárvenasat čakčat
Dasa lassin ahte dát buollimat leat stuorábu go dábálaččat, de lea maid hárvenaš, ahte dakkár eanabuollimat leat čakčat.
– Jáhkku lea, ahte dás lea olbmo doaibma duogážis, muhto sihkkarit dan ii sáhte dadjat. Geahččat maŋŋelis gávdnogo doppe ovdamearkan dolastallansajit, čilge Aarto.
Yle doaimmaheaddji Kirsti Länsman lea báikki alde Njoammiloaivvis. Son muitala, ahte guovllu eanabuollima nagodit juo hálddašit. Bealuštanfámut eai lean ollen báikki ala vel diibmu 13.30. Länsman mielde Čeavetjávrris lea garra biegga, seammás go bieggaspálli boahtá, de áhcagastigoahtá.
– Dáppe okta čáskadeaddji dajai, ahte leat ožžon buollima háldui muhto ain duollet dállet dat garra biekka dihte šloaviha báifáhkka gos nu ja dolla iđista. Dat dihto láhkai buollá ain, muitala Länsman.
Čeavetjávrelaš Eeva Nykänen lea čuvvon Njoammiloaivvi buollima ievttá rájes. Son ássá jávrri nuppi bealde ja oaidná bures buollinbáikái, vaikko mátki dohko leage moaddelogi kilomehtera.
– Justa dál oidno suovva, ii nu suhkkes suovva. Go boahtá bieggaspálli, dalle suovastišgoahtá garrasabbot, govvida Nykänen.
Nykänen lea fuolas.
– Gal mun guottán fuola, jus dat vel leavvá. Dálut ja barttat leat sullii logi kilomehtera geažes.
Nubbi buollinbáiki Kirakkajärvi lahkosiin lea Bátneduoddara bálgosa guovllus Anára ja Avvila gaskkas. Buollinguovlu lea 8 hektára sturrosaš. Guvlui lea váttis johtit. Boazodoalli Lasse Lehtola muitala, ahte doppe lea olu boares vuovdi, lahppobeazit ja guolbanat.
– Dat lea váddása duohken. Dát dilli lea váivi. Min dálveguohtuneatnamat leat doppe.
Lehtola lea juste dál áidebargguin ja sii leat imaštallan helikoptera jiena.
– Helikopter lea girdán máŋga diimmu. Leat imaštallan, ahte mii dán hommá namma lea. Dasto logaimet ođđasiin áššis, muitala Lehtola.
Maiddái Norgga bealde buollán
Norgga bealde Finnmárkkus leamašan maŋimus vahku siste máŋggat eanabuollimat. Kárášjogas Anárjoga guovllus lea dán vahkus leamašan guokte eanabuollima.
NRK Sápmi muitala, ahte mánnodaga čáskaduvvon eanabuollin Anárjoga guovllus buollái fas ođđasit ikte disdaga eahkes. Buollinbáikái lea Kárášjogas vihtta miilla. NRK mielde buollima leat ain čáskadeame. Biekkat váttásmahttet čáskadanbargguid, go biekkaspállit čahkkehit fas dola.
Guvlui leat sádden helikopteriin joavkku mas leat njeallje čáskadeaddji, geat leat bargan olles ija. Ulbmilin lea, ahte čáskadanjoavkkuid lonuhit gaskavahkku iđitbeaivve, muhto go buollinbáikái lea guhkes mátki de lea váttis dan dahkat.
Buollinčáskadeddjiid dáhpáhusjođiheaddji Kjetil Fagerli muitala NRK:i ahte sii leat bivdán veahkki siviilasuodjalusas, muhto sii leat vuos biehttalan veahkehit.
Sotnabeaivve ledje golbma eanabuollima oktanaga Kárášjoga buollima lassin eanabuollimat ledje maiddái Unjárggas ja Lulli-Várjjagis.
Norgga bealde lea čakčamánu 15. beaivve rádjai riikaviidosaš dolastallangielddus ja eanabuollinváruhus.
Artihkal beaiváduvvo.
Divvojuvvon diehtu 11.9.2024 dii: 12.55 : Buollimat leat Anára guovllus, eai Čeavetjávrri guovllus nu mot bajilčállagis muitaleimmet.