Maŋimuš jagi áigge bohccobierggu johtima leat fuobmán hedjonan.
Stuorimus biergofitnodagaid, dego Lapin Liha ja Rönkä, bokte jođihit čuđiid duháhiid kiloid bierggu biebmogávppiide miehtá riikka. Dábálaččat biergu lea johtán bures, muhto dál fitnodagaid ovddasteaddjit mieđihit, ahte biergu lea báhcan diimmážis olu sin buolašrájuide ja fitnodagat gártet rahčat gánnihahttivuođain.
Fitnodagat eai vel muital, man olu dán jagi áigot oastit bohccuid, go ráđđádallamat máŋgga bálgosiin leat ain gaskan.
Jáhkkimis goit lea, ahte bohccobierggu heitot johtu váikkuha muhtin veardde dasa, man olu fitnodagat sáhttet oastit bohccuid.
– Dán jagi lea vel dieđus veháš váttis einnostit, muhto dán rádjai goittotge visot bierggut, maid leat buvttadan, leat mannan gal márkaniidda, dadjá Sámebálgosat -searvvi ságadoalli Tiina Sanila-Aikio.
Bohccobierggu leat maŋimuš jagiid buvttadan bálgosiid ovttastusa dieđuid mielde lagabui guokte miljovnna kilo. Das sullii bealli manná biergofitnodagaid bokte ja bealli njuolggovuovdima bokte. Máŋggat badjeolbmot leat maid álggahan iežaset fitnodatdoaimma biergovuovdimii.
Tiina Sanila-Aikio mielas stuorra fitnodagat leat liikká hui dehálaččat badjeolbmuide, go ii leat realisttalaš, ahte juohke badjeolbmos livččii vejolaš álggahit fitnodatdoaimma. Son oaivvildage, ahte jus biergofitnodagain manná hejot, de dat čuohcá njuolga maid badjeolbmuide.
– Mii fertet čohkket ealu, buktit gárdái ja gárddástallat. Dasto galggašii jo njuovvat, čuohppat biergguid, márkanastit ja gávppašit. Seamma áigge galggašii goit leat fas meahcis ja čohkket fas ealu. Dat lea veadjemeahttun váldit dan olles doaimma iežas hárduid ala.
Golaheaddjit eai suitte šat oastit bohccobierggu
Stuorimus doaibmi namalassii bohccobiergomárkaniin leamašan Lapin Liha. Rönkä buvttada maid gusa- ja sávzzabierggu bohccobierggu lassin.
Lapin Liha oastá, buvttada ja vuovdá bierggu sihke Suomas ja Ruoŧas. Lapin Liha doaimmajođiheaddji Henri Toppala muitala, ahte bohccobierggu johtima njiedjama vuohttá erenomážit biđđosis.
Gárvvisin cáhppon biđusbiergu leamašan guhká eanemus ostojuvvon boazobuvtta gávppiin. Dan vuovdimis lea dáhpáhuvvan dál logiid proseanttaid njiedjan. Biđus lea maid guovddášgávppiid oainnus buot hearkkimus buvtta haddemolsašupmái, lohká Toppala.
– Dat lea midjiide hástalus, go bohcco deattus boahtá sullii 30 proseantta biđusbiergu. Fileaid oassi lea dušše moadde proseantta. Das šaddá eahpedássedeaddu das, mo bohcco geavahit. Mii háliidat oastit vásttolaččat bohcco, eatge sáhte fállat dušše fileaid, muhto dat sáhttá goitge stivret min boahttevaš oastimiid, čilge Henri Toppala.
Bohccobierggus lea buorre beaggin Suomas. Dan ain dovdet dearvvašlaš ja ehtalaš biergomolssaeaktun. Nuba biergofitnodagain oidnet, ahte sivva johtima njiedjamii lea ollislaš haddedási divrun Suomas. Olbmot fertejit válljet hálbbit buktagiid vai suitet máksit árgabeaigoluid.
Dasa lassin olbmot soitet muhtin veardde sehket bohccobierggu beaktilit buvttaduvvon birgui, árvala Toppala.
– Jus jurddaša dan, ahte dat lea Eurohpá uniovnna áidna eamiálbmoga ealáhus, de lea mielahis olu potentiála, eandalitge go dutkamušaid mielde nuorat atnet árvvus vásttolaš molssaeavttuid. Liikká go hállat nuorain, de hattiid divrun dovdo eanemusat sin burssas.
Sihke biergofitnodagain ja boazodoalus oidnet, ahte bohccobierggu hatti vuolideapmi ii leat goittotge vejolaš. Toppala mielas livččii dehálaš rahpasit muitalit kundariidda, mas dat haddi šaddá.
– Mis lea das stuorra bargu, ahte mii skuvlet olbmuid dan birra, ahte bohccobierggu ii sáhte beaktilit buvttadit. Boazu ii eale hiŋgala siste. Mii diehtit buot boazodoalu goluid dárkilit ja dat lea áibbas eará suorgi. Livččii dehálaš lasihit diđolašvuođa dan birra.
Berrešii smiehttat ođđa márkaniid, oaivvildeaba bálgosiid ovddasteaddjit
Bálgosiid ovttastusa doaimmajođiheaddji Anne Ollila mielas lea maid áddehahtti, ahte olbmot válljejit hálbbit biepmuid, go obalohkáige eallingolut leat divron olu maŋimuš jagiid. Son árvala, ahte čoavddus sáhtášii gávdnot ovdamearkka dihte restoráŋŋain.
– Lappi mátkeealáhusas dahket ođđa olahusaid jámma ja restoráŋŋain boazu orru johtimin bures. In dieđe, livččiigo fitnodagain dárbbašlaš smiehttat vuovdima čujuheami ođđasit. Maiddái olgoriikkaide jođiheami leat plánemin, muitala Ollila.
Maiddái Tiina Sanila-Aikios leat seamma sullasaš jurdagat. Su mielas lea dearvvas márkaniid mearka, ahte leat máŋggat doaibmit ja máŋggabealát márkanat.
– Turismasuorgi orru beare viidumin, de dien dáfus dat lea okta kundar bohccobiergomárkaniin. Veháš ruossalas signálat bohtet dál, lohká Sanila-Aikio.
Jus biergguid eahpesihkkaris gávpedilis galgá buriid beliid ohcat, de dán čavčča njuovvanmearit báhcet jáhkkimis unnin olles boazodoalloguovllus. Diimmá dálvi lei oasis bálgosiin hui váttis.
– In jáhke, ahte dán čavčča lea liiggás olu bohccobiergu fállamis. Gal dat buvttadanmearri báhcá vuollegažžan, oaivvilda Ollila.
Divvojuvvon 8.10.2024 dii 9.20: Biđusbierggu vuovdimis lea dáhpáhuvvan logiid proseanttaid njiedjan, ii logi nu mo árat lei čállon.