Syemmilij, eres sämmilâšjuávhui sehe staatâ instituutioi puáttim anarâšâi kuávlun lii vaiguttâm negatiivlávt siärváduv ärbivuáválijd iäláttâssáid já ovdâmerkkân kielâ tilán. Nube tááhust anarâšâi 1990-lovvoost algâttem kielâ iäláskittempargo lii kááijum anarâškielâ, já anarâššáid lii lamaš ävkki, ko sämikulttuur lii almolávt šoddâm uáinusân. Návt páhuduvvoo vorâs čielgiittâsâst, mon totkee Kaisu Nikula lii ráhtám Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio pargo toorjân.
Anarâšah já anarâš kulttuur eellimvyeimi -sierânâsčielgiittâs čuákkee oohtân kirjálâšvuođâst já eres käldein tiäđu anarâšâi historjást já kulttuurist, siärvus muddoin já ton ärbivuovijn.
Čielgiittâsâst kieđâvušeh anarâšâi historjá kidâ tovláin aassâmvuovijn onnáá peeivi räi sehe kieđâvušeh kulttuur eereeb iärrás suuvâi, ärbivuáválij iäláttâsâi, purrâmâš, aalmugärbivyevi já kielâ uáinust.
Anarâšah láá Suomâ sämmilâš aalmugjuávkku, mast lii jieijâs kielâ sehe ärbivuáválâš kulttuur. Aanaarjäävri pirrâsijn ärbivuáválávt aassâm anarâšah láá kuávlus vuosmuuh tubdum ässeeh.
Totkee iävtut tooimâid anarâšâi sajattuv já eellimvuoimij turviimân
Čielgiittâsâst analysistojeh eereeb iärrás tábáhtusah, moh láá ääigi mield vaiguttâm anarâš kulttuur eellimvuáimálâšvuotân. Nikula puáhtá oovdân ovdâmerkkân tom, maht anarâšâi kyelipivdoiäláttâs lii hiäjusmum 1900-lovo ääigi kyehti merhâšittee tábáhtus tiet: Aanaarjäävri sehe Ruáhujäävri tulvâdem algâttem 1940-lovvoost sehe muikku troolam 1990-lovo jorgálduvâst.
Meiddei anarâškielâ sajattâh škovlâlájádâsâst lii lamaš hiäju já olgoštum aaibâs majemui ihelovoi räi, paahud Nikula.
Čielgiittâsâst suogârdâlluvvoo meid anarâšâi rooli sämipolitiikist já sämitiggeest já sämmilâšmiäruštâllâm ulguubel pááccám anarâšâi maajeeldpuáttei sajattuv. Nikula mielâst kolgâččij čielgiđ máhđulâšvuođâ Sämitige vaaljâlävdikode uđâsmitmân nuuvt, et Suomâ kulmâ jieškote-uv sämijuávkku uážuččij jieš čođâldittiđ jieijâs juávkkutubdâttem.
Čielgiittâsâst totkee iävtut anarâšâi sajattuv já eellimvuoimij turviimân sehe tárbulijd tooimâid, jotkâtutkâmuš fáádáid já teemaid, moid Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio ličij tehálâš kiddiđ huámášume pargostis. Sun muštoot, et veikkâ anarâš siärvádâh lii višâlávt ovdedâm jieijâs kulttuur iäláskittem, tot taarbâš toorjâtooimâid meid ulguubeln.
Čielgiittâsâst páhuduvvoo, et anarâš kulttuur eellimvyeimist majemui iivij tábáhtum puáránem lii vuálgám joton siärváduv jieijâs aalgâst, tooimâst já viiššâlvuođâst. Meid almos lasanâm tiäđulâšvuotâ sämmilijn já Sämitige vuáđudem láá čielgâsávt ovdedâm meid anarâšâi sajattuv.
Anarâšah já anarâš kulttuur eellimvyeimi lii niäljád Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomission valmâštâllum sierânâsčielgiittâsâst. Komissio lii asâttâm staatârääđi já ton pargo juátkoo ive 2025 loopâ räi.
Komissio almostit maaŋgâid sierânâsčielgiittâsâid já -artikkâlijd ovdil jieijâs loppâraapoort, mii valmâštuvá skammâmáánu 2025 loopâst.
Čielgiittâs puohháid ávus almostittemtilálâšvuotâ tuálloo Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist vástuppeeivi 1. skammâmáánu tme 9-12. Tilálâšvuotân puáhtá väldiđ uási meid Zoom-káidusohtâvuođáin.