Suoma Sámediggi lea ovddideamen sierra ruhtafoandda, man bokte sáhtašedje doarjut sámi fitnodatdoalliid. Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi dadjá, ahte dálá dilis eai olus gávdno dakkár doarjjaortnegat, mat dorjot sápmelaččaid fitnodatdoaimmaid.
– Dat livččii hui olu buoret, ahte mii dáppe ovddidit iežamet fitnodagaid, eatge dárbbaš dieid stuorra industriála bieggafápmo- ja dien lágan prošeavttaid váldit deike. Muhto min iežamet kultuvrra vuođul sáhtášeimmet hukset deike eallinfámu ja bargosajiid. Olbmot sáhtašedje báhcit deike orrut ja muhtun veardde de máddin sápmelaččat fárret deike, smiehtada Näkkäläjärvi.
Evttohus ealáhusruhtaráju ovddideamis lea mielde Sámedikki doaibmaprográmmas 2024–2027. Dainna leat bargan maiddái mannan válgabajis. Ulbmilin livččii juohkit jahkásaččat birrasiid miljovnna euro sámefitnodagaide ja ruhta juhkkojuvvošii namalassii Sámedikki bokte, muitala Näkkäläjärvi.
– Mii dáppe dovdat iežamet servoša ja máhttit maiddái árvvoštallat dan, ahte mat leat dakkár ehtalaš ja bistevaš ideat, mat eai golat luonddu dahje ávkkástala boastut min kultuvrra. Visot dakkár ovddideami sáhttá bargat fiidnát ja ehtalaččat ja mii ieža diehtit buoremusat mo ávkkástallat min iežamet kultuvrra, dadjá Näkkäläjärvi.
Sámediggi lea vuovdalan jurdaga sámi ealáhusruhtarájus earret eará bargo- ja ealáhusministeriijai ja stáhtaministtar Petteri Orpoi ja čuovvovaččat ášši áigot ovddidit EU:i, muitala Näkkäläjärvi.
Norgga bealde Sámediggi lea juo guhká dorjon sámi fitnodatdoaimmaid. Golggotmánus Norgga sámediggeráđđi juolludii 673 000 ruvnno sámi mátkeealáhussii, hutkás ealáhusaide ja sámi biebmobuvttadeddjiide.
Turisma buktá buori go fal das leat ráját
Anára gielddas stuorámus ealáhus lea dálá dilis mátkeealáhus ja bálvalansuorgi. Seamma sullasaš dilli lea maiddái eará sámeguovllu gielddain, vaikko sámi árbevirolaš ealáhusain leage ain nana sajádat.
Davvi-Lappi mátkeealáhusa guovloorganisašuvnna, Lapland North Destinations beaivválaš jođiheaddji Hanna Kouri dadjá, ahte mátkeealáhus fállá olu vejolašvuođaid sámeservošii.
– Dán guovllus lea stuorra jearalmas eakti sápmelaš vásáhusaide. Mátkkálaččat leat hui beroštuvvan sámekultuvrras. Dat gal fállá vejolašvuođa sápmelaččaide, geat háliidit bargat turismabálvalusaiguin, dadjá Kouri.
Mannan vahkus Anáris lágiduvvui Spirit of Inari -mátkeealáhusseminára, gos ságastallojuvvui bistevaš mátkeealáhusa boahtteáiggis. Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi oaivvilda, ahte turismmas leat sámeservodaga ektui sihke buorit ja heajos bealit.
– Dieđusge mii háliidit ovddidit dán guovllu ja turisma buktá ruđalaččat ja ekonomalaččat buriid áššiid. De ferte oba áigge goit smiehttat, ahte gos leat dat ráját ja mii lea dakkár, man olbmot dohkkehit dáppe ja mainna mii sáhttit eallit, nu ahte dát bissu min ruoktun, dadjá Näkkäläjärvi.
Näkkäläjärvi sávvá turisttaid eambo sámi fitnodagaid kunddarin
Lappi turismaealáhusa stuorrun leage leamašan báikkálaččaid fuollan maŋemuš jagiid. Maiddái mátkeealáhusa guovloorganisašuvnna beaivválaš jođiheaddji Hanna Kouri mielas lea dehálaš vihkkehallat ášši.
– Lea hui dehálaš smiehttat justa dan, ahte dát ii leat turismačuozáhat, muhto olbmuid ruoktu ja guovlu gos olbmot orrot. Báikkálašsearvvuš ferte ieš beassat meroštallat dan, ahte man olu mátkeealáhus beassá viidut ja makkár mátkeealáhusa deike háliidit. Ja makkár turismabálvalusaid dáppe háliidit fállat, dadjá Kouri.
Sámedikki njunnoša mielas sápmelaš fitnodatdoallit máhttet hui bures balanseret dan, ahte mo sii iežaset kultuvrra vuođul huksejit bálvalusaid ja de ožžot turisttain dietnasa.
– Dathan lea dehálaš, ahte deike báhcá ruhta dán guvlui, go deike bohtet hirbmat olu turisttat. Nu eanet ja eanet mii galggašeimmet oažžut turisttaid min sámi fitnodagaid kunddarin. Mun gal jáhkán dasa, ahte go sápmelaččat ieža besset ovddidit fitnodatdoaimmaid, nu das lea hui buorre boađus, dadjá Pirita Näkkäläjärvi.