Sápmi

Vuohču lahka gávdnon gákkesbihtát leat 600 jagi boarrásat – dákkár gávdnosat leat hui hárvenaččat sámeguovllus

Dutki Krista Wright jáhkká, ahte davvin sáhtašedje gávdnot boarrásetge gággásat, muhto dološ ássanbáikkiid eai leat nu olus roggan.

Vanhoja tekstiilejä Enontekiön Markkinasta, joita säilytetään Inarin Siida museossa.
Sámemusea Siidda konserváhtor Saara-Maija Pesonen ja Helssega universitehta dutki Krista Wright dutkaba Eanodaga Márkanis gávdnon dološ tekstiilla. Unna gákkesbihttá lea oasáš dološ ulloliinnis. Govva: Vesa Toppari / Yle
  • Anni-Saara Paltto

Arkeologalaš tekstiilagávdnosat leat erenomáš hárvenaččat sámeguovllus. Dálá dilis boarráseamos gákkesbihtát leat gávdnon Soabbatjávrri Juigiettis, mat leat gođđojuvvon jáhkkimis 1400-logus. Eanodaga Márkanis ja Savukoski Mukkalas gávdnon tekstiillaid árvalit leat sullii 200 jagi nuorabut. Dađi eanet boarráset tekstiillat eai leat gávdnon olles Lappis.

Soabbátjávrri Juigietti tekstiillaide lea beassan oahpásmuvvat Sámemusea Siiddas Anáris golggotmánu loahpa rájes. Doppe leat oaidnin láhkai rekonstruerejuvvon gággásat, láiggit ja tekstiilabargoreaiddut, mat laktásit Juigietti gávdnosiid dutkamii. Originála gávdnosat leat Musealágádusa hálddus Helssegis.

Helssega universitehta dutki Krista Wright muitala, ahte Juigietti gákkesbihtát leat Suoma davimus gávdnosat, mat sisttisdollet indigotiinna dahjege alit ivdneávdnasa.

– Gákkesbihtát leat nu unnit, ahte dain ii sáhte dadjat, masa dat leat geavahuvvon. Sáhka lea guovtti čorpma mahtosaš bihtás ja ovtta áibbas uhca stuhkas. Dat sáhttet leat bivttasgággásat dahje dat leat bázahusat ruovttutekstiillain, de go guottáin dahje seahkažiin, čilge Wright.

Juikentän kangaslöytö
Dát gákkesbihttá lea 600 jagi boaris. Ođđa dutkamušain lea čielgan, ahte Juigietti gággásiid ullu vástida kvalitehtas dáfus fiinna gaskaáigásaš englándalaš ullu ja gákkis leamašan alit. Govva: Krista Wright

Dutki ii sáhte sihkkarit dadjat, ahte leatgo gákkesbihtát vejolaččat leamašan gákteoasit. Sápmelaččaid árbevirolaš alit láđđegávttis ja Juigietti 1400-logu gággásis sáhttá leat goit oktavuohta. Gaskaáiggi dábáleamos ivnnit ledje alit, ruoksat ja čáhppat.

– In máhte justa dadjat, manin gávttis leat justa dát ivnnit. Sáhttá goit leat, ahte gávttis oidno ivdnemáilbmi, mii boahtá máŋggaid jahkečuđiid duohken gaskaáiggis, árvala Wright.

Tutkija Krista Wright.
Krista Wright lea njunuš dutki arkeologalaš tekstiillaid suorggis Suomas. Govva: Vesa Toppari / Yle

Gággát bohte Sápmái mearrajohtolagaid mielde Eurohpás

Soađegili Juigietti arkeologalaš čuozáhagas gávdne jagi 1962 dutkanroggamiin guokte ullogákkesbihtá. Ođđa dutkamušain lea čielgan, ahte gággásiid ullu vástida kvalitehtas dáfus fiinna gaskaáigásaš englándalaš ullu. Dat lei iežas áigge okta dehálamos gávpegálvvuin Eurohpás. Gággásat leat báidnojuvvon čáhppesalihin indigonávrašiin.

Juigieddi lea Soabbatjávrri gáttis, oalle lahka Vuohču gili. 600 jagi dassái Soađegili Soabbada bokte manai Finnmárkkubálggis, mii ovttastahtii Jiekŋameara ja Mearrabađa johtolagaid.

Juigietti gággásiid leat jáhkkimis gođđán Englándda, Hollándda dahje Duiskka guovllus, mat ledje 1400-logus tekstiilabuvttadeami dehálaš guovddážat.

– Mii diehtit, ahte Durdnosii bohte gággásat ja daid fievrrededje johkaráiggiid bajás maiddái Soabbát guvlui. Maiddái davvin Jiekŋameara guovllus bohtet gággásat. Doppe fitne sihke englándalaš ja islándalaš gávpejasat, muitala Wright.

Kankaiden matka pohjoiseen 1400-luvulla, kartta.
Englánda, Hollánda ja Duiska ledje 1400-logus tekstiilabuvttadeami dehálaš guovddážat. Eandalii hansagávpejasat gaskkustedje gággásiid miehtá Nuortameara. Govva: Leena Luotio / Yle

Márkana tekstiillat geavahuvvojedje girku málemii

Lappi boares tekstiilagávdnosiin dušše Juigietti gággásiin lea dahkkon rádiočitnaiskkus. Eanodaga Márkana ja Savukoski Mukkala gákkesbihtáin dakkár dutkamuš ii leat goit dassážii vel dahkkon.

Márkana gávdnosiid leat roggan 2000-logu álggus boares girkobáikkis ja oassi gággásiin lea oaidnimis Siidda váldočájáhusas. Oassi dain fas vurkkoduvvo musea vuorkkáin.

Krista Wright, guhte lea njunuš dutki arkeologalaš tekstiillaid suorggis Suomas, máhttá goit bures árvvoštallat dološ gákkesbihtáid agi tekstiilateknihkalaš iešvuođaid vuođul.

Gákkis lea orgánalaš ávnnas ja danin seailu hui funet. Márkana tekstiillat leatge seilon veháš dego soaittáhagas.

– Lea jáhkehahtti, ahte gággásat leat geavahuvvon girku málemii. Girku lea málejuvvon ruksesmuoldamálain ja dan geažil gággásat leat seilon. Mála lea váikkuhan dasa, ahte eatnama mikrobat eai leat beassan bilidit gággásiid.

Vanhoja tekstiilejä Enontekiön Markkinasta, joita säilytetään Inarin Siida museossa.
Márkanis gávdnon gákkesbihtát leat buot ruksesruškadasat ruksesmuoldamála geažil. Álgoálgosaš ivnni sáhttá dušše árvádallat. Dát gávnnus sáhttá vejolaččat leat oasáš gákteozas dahje eará biktasis, man ravda lea hervejuvvon ja buddestuvvon. Govva: Vesa Toppari / Yle

Gávdnosiid bokte sáhtášii buktit guovllu kulturárbbi eanet oidnosii, árvala dutki

Suoma boarráseamos arkeologalaš gákkesgávdnosat leat 200-logus, nappo lagabui 2 000 jagi boarrásat. Sáhka lea áibbas binná bánna rašes gákkesmoaluin.

Wright jáhkká, ahte davvin sáhtášedje buresge gávdnot boarrásetge gággásat, muhto dološ ássanbáikkiid eai leat olus roggan.

Dutki sávvá, ahte Márkana ja Mukkala gávdnosiid beasašedje analyseret dárkileappot ja muhtin čeahpes duojár gođášii ođđasit dáid gággásiid.

– Márkana gávdnosiin sáhtášii rekonstrueret ainge ovtta liinni ja eará gággásiid. Dasa lassin maid ullosuohkuid, fáhcaid ja báttiid. Ná oaččošeimmet kultur- ja arkeologalaš árbbi oidnosii dáppe davvin konkrehtalaččat musea gussiide ja vaikko vel ovddidit museagávpebuktagiidge, dadjá dutki Krista Wright.