Guhtura gili ássit leat fuolas go dál leat vuot čuožžilan plánat geassit geainnu sin gilis Bohka geidnui. Militearafuolahus lea cealkán Lappi lihtu johtolatstrategiijas, ahte dat livčče dehálaš álbmotlaš dorvvolašvuhtii. Geaidnooktavuohta Guhturis Bohká geidnui leamašan gieđahallamis ovddit háve 15 jagi dassái.
Guhturlaš Korinna Korsström-Magga imaštallá, manin justa sin gilis livčče vuot nu dehálaš beassat Bohka geidnui. Su mielas dálge beassá jo áibbas bures Anára ja Soađegili bokte Gihttela guvlui.
– In leat goassige dovdan, ahte militeara buvttášii munnje goit eambo dorvvolašvuođa. Iige militearafuolahus dalle jagis 2009 lean beroštuvvan geaidnoplánain. Siihan dalle balahedje Lihttomuorvári rádarstašuvnna, eai hálidan olbmuid dohko joreštit, muittaša Korsström-Magga.
Gili ássit vuostálastet dálge nugo dalle 15 jagi dassáige geaidnoplánaid. Neahtas lea adreassa, mii lea dál čoaggán badjel 3 500 vuolláičállosa.
Guhturlaččat ballet, ahte geaidnooktavuohta buvttášii eambo vahágiid go ávkki. Korsström-Magga muitala, ahte dálge jo oidnojit guovllus mearkkat, mat hehttejit gili ássiid ja boazodoalu.
– Satellihttagovain oaidná, ahte mo geainnu goappatge bealde leat čuhppon vuovddit. Bivdit besset meahccegeainnuid mielde guhkás vuvddiid sisa. Bohccot ballájit go dat bohtet bivdobeatnagiiguin, logahallá Korsström-Magga.
Plánenhoavda Paula Qvick Lappi Lihtus dadjá, ahte Guhtura ja Bohka gaskii dárbbašuvvo albma geaidnu. Son jáhkká, ahte báikki olbmotge leat beroštuvvan dorvvolašvuođas.
Sámediggi ja Sállevári bálggus eai doarjjo geaidnoplána
Lappi Lihtus ja Sámedikkis leat maŋŋebárgga 19.11. ráđđádallamat, gos lea ovdan maiddái Guhtura geaidnoplána.
Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi dajai gieskat Yle Sápmái, ahte Suoma Sámediggi ii doarjjo ođđa geainnuid huksema mávssolaš meahcceguovlluide dego Bátneduoddara meahcceguovllu čađa.
– Meahcceguovllut leat seilon unnán davvin ja luonddu ii galgga billistit infrastruktuvraprošeavttaiguin. Meahcceguovlu lea maid dehálaš buot sámi árbevirolaš ealáhusaide nappo bivdui, guolásteapmái, čoaggimii, duodjái ja boazodollui. Geaidnu hehttešii Sállevári bálgosa boazodoalu, son fuomášuhttá.
Sállevári bálggusge ii doarjjo geaidnoplána.
Dutki imaštallá manin Lappi lihttu bidjá Bealuštanfámuid dárbbuid earáid ovddabeallái
Dutki Laura Junka-Aikio varas dutkanartihkkala mielde militára doaimmaid ovddidit dán áigge Sápmái dego sáhka livččii ássameahttun guovllus.
– Dát boahtá das, mo Bealuštanfámut leat ieža muitalan lassánan soahtehárjehusaid birra iešguđetlágan mediain. Daddjo, ahte Lappis lea olu sadji eaige dat hehtte siviillaid, čilge son.
Junka-Aikio oaidná, ahte dákkár jurddašanvuohki sáhttá dagahit dan, ahte sámiid ja báikki olbmuid jiena ja rivttiid eai váldde vuhtii ja guovllu ovddidivčče ain guhkkibun mearriduvvon intreassaid vuođul.
– Dieđusge dát guovllut orrot earáláganat gávpotgeahččanguovllus, muhto eaihan dát leat guoros guovllut, baicce mánggalágan geavahusas. Ovdamearkka dihtii Rovajärvi báhčinguovllus leat boazodoallu, priváhta vuovdeoamasteaddjit ja eará astoáiggegeavaheapmi, vaikko leatge máidnon ahte doppe eai hehtte geange, muitala Junka-Aikio.
Guhtura geaidnoplánaid vuostálastin lea oalle viiddis, eai dušše Sámediggi dahje bálgosat, muhto maiddái luonddusuodjalanorganisašuvnnat ja báikkálaččat viidát vuostálastet, árvala Junka-Aikio. Son imaštallá dan, ahte Lappi lihttu lea guorrasan nu garrasit Bealuštanfámuid dárbbuide ja cealkámuššii.
– Doppehan leat earáge cealkámušat ja máŋggat intreassajoavkkut. Dat vejolaččat muitala dán áiggis, ahte eatnanbealušteami áššit loktanit nu dehálažžan, ahte eat fuomáš smiehtastit, leago dasa duođalaččat dárbu, dadjá Junka-Aikio.