Silbaduojár Ami Avellán lea stellen iežas duddjon silbačiŋaid miehtá iežas viesu. Okta latnja doaibmá su duodjebádjin, gos don duddjo.
Son hálidivčče vuovdit iežas silbačiđaid maiddái Norgga bealde, muhto ii suitte vuolgit dohko. Avellán fertešii ovddalgihtii máksit Norgga stáhtii árvvulassevearu 25 proseantta buot čiŋain, maid áiggošii doalvut rájá rastá.
– Muhto inhan mun sáhte diehtit man olu mun vuovddán daid, in mun suitte dakkár ruđaid lonet máilmmi riggámus riikii, dadjá Avellán.
Avellánis leamaš iežas fitnodat logemat jagi. Ovdal dan son lea earet eará bargan silbaduojárin Juhlsis Guovdageainnus. Son ii árvidan, ahte makkár váttisvuođat das bohtet go fárre ruovttoluotta Supmii ja geahččala vuovdigoahtit iežas fitnodaga bokte čiŋaid Norgii.
Byrokratiija barggaha eanet go márkanat
Avellán válljii dán čavčča guhkes áigái fitnat Vuonnamárkaniin. Guđa diimmu márkanat leat barggahan byrokratiija dihtii jo sullii 60 diimmu.
Ovdal go rasttildii rájá, de fertii son deavdit vuos buot dieđuid Suoma tullui ja Norgga tullui. Dan maŋŋá son fertii máksit árvvulassevearu ovddal gihtii Norgii.
Go gearggai márkaniin, de fertii almmuhit man olu son vuvddii gálvvu ja ohcat loahppa ruđaid ruovttoluotta Norggas. Dasto fertii vel vuorddašit goas ruđat ollejit fas sutnje. Vearrámus dilis son gárttai vuordit joba jahkebeali ovdal go oaččui ruđaid.
– Mis leamaš davviriikalaš ovttasbargu jo badjelaš 70 jagi. Gáttášii, ahte Norgage hálidivčče álkkidahttit rádjerasttildeami dego Suopma, imaštallá Avellán dan, manin riikkaid gaskkas leat ain iežaslágan proseassat.
Jus Norggas áigu boahtit Suoma beallái vuovdit gálvvu, de dalle ii dárbbaš máksit ovddalgihtii árvvulassevearu. Vearru máksojuvvo easkka dan maŋŋá go lea vuovdán gálvvu.
Norgga ministtar ii lohpit johtilis čovdosa
Ami Avellan lea muitalan árvvulassevearu váttisvuođas Suoma ja Norgga gaskkas maid Ságat-aviissas. Norgga davviriikalaš ovttasbargoministtar Anne Beathe Kristiansen Tvinnereim lea vástidan čálálaččat sutnje Ságat-aviisa bokte borgemánu álggus.
Kristiansen Tvinnereim čállá, ahte ádde Ami Avellána duskkástumi, muhto sus eai leat johtilis čovdosat váttisvuhtii. Son goit ii leat vuollánan gávdnamis čovdosa, mii álkkidahtášii duojáriid ja eará fitnodatdoalliid doaimmaid davvin ja Sámis. Son čállá goit, ahte árvvulassevearu máksin Suoma málle mielde rihkku Norgga tuollolága.
Davvikalohta rádjerávven lea almmustahttán digitálalaš veahkkeneavvu, man bokte sáhttá almmuhit rádjeeasttagiin. Prošeaktahoavda Markus Lyyra muitala šleađgapoasttas, ahte sii dihtet váttisvuođas, muhto eai leat šat guhkes áigái ožžon almmuhusaid das.
Lyyra muitala, ahte Norgga árvvulassevearu ruovttoluottamáksin sáhtii bistit máŋggaid mánotbajiid, muhto sii leat bargan garrasit dan ovdii, ahte duojárat ožžot ovddalgihtii máksojuvvon árvvulassevearu guovtti vahkus ruovttoluotta.
Ami Avellán mielas álkkes čovdosat gal gávdnujit, ovdamearkan go bargá Suoma tullui almmuhusa de doppe manašedje njuolga dieđut maid Norgii, iige dárbbašivčče sierra bargat almmuhusa šat Norgii. Ja árvvulassevearu sáhtášii máksit maŋŋá dego Suomas.
– Galhan dat lea lunddolaš, ahte go ássá Anáris, de johtá miehtá davvikalohta. Ja dát suorgi lea unni, de gal dat gáibida, ahte johtá eará sajiin maid.