Njuorggáma gilis ii dárbbaš doapmat vel dálu glásaid bassat amas šerres beaivesuotnjarat čájehit duolvvaid vaikko skábma nogai viimmat Njuorggámisge.
Boazodoalli Pekka ”Pietu” Länsman lea gal jo oaidnán beaivváža, muhto gillái dat ii oidno otne, iige velá ihttinge.
– Lean mun duoddaris gal oaidnán beaivváža. Diehkohan gal duoddarii oidno hui árrat jo. Ii dat deike gillái oidno easkka go guovvamánu beallemuttus, dahje álgománus oidno easkka vuosttas háve.
Moddii jagis Suoma davimus gielda beaggá juohke medias, namalassii go skábma álgá, dahje nohká. Njuorggánlaččat ieža dal eai nu olu jurddaš dan mediafuomášumis.
Áđat dat datge lea, go ii mihkkige, orru Áslat Holmberg árvaladdamin.
– Leahan datge juoidá. Dáthan lea davimus báiki Suoma beale Sámis. Dáppe máŋggat áššit nohket dahje álget maŋimužžan, dadjá Holmberg.
– In dieđe nu mearkkašumis. Juohke jagihan dat nohká seammaláhkai, leaikkastallá bealistis Länsman.
”Hui iluin gal manan dohko čuovgga guvlui”
Jus Njuorggámis áigu oaidnit beaivváža, de ferte vuoddját Buolbmatjávrri geainnu mielde Stuorra geađgevári ala. Doppe daid vuosttas suotnjariid álkimusat darveha čalbmái.
Vaikko virggálaš skábmaáiggi nohkan ii máilmmi stuorámus ođas leatge, de gal dat beaivváža ihtin illudahttá.
– Dadjat dal nie, ahte lei dat gal oalle seavdnjat dat skábma dán jagi. Hui iluin manan dohko čuovgga guvlui, dadjá Holmberg.
Go vuos johkaleahkáige dat beaivesuotnjarat ollejit, de rievdagoahtá eallin.
– Gal dat oalle olu rievdada dan min eallinritmma dáppe. Go dan 20 diimmu seavdnjadasas mannagoahtá dohko čuovgga guvlui, de láve dat moktage lassánit, muitala Holmberg.
Kaisa Kinnari lea boahtán gitta Geavus Njuorggámii geahččat beaivváža. Su mielas lea earenomáš fiinna dovdu, go beassá viimmat oaidnit dan.
– Skábma lea fiinna, čáppa ja ivdnás áigi. Lean gal áibbašan beaivváža. Dat addá dakkár iežaslágan energiija, dadjá Kinnari ja gaivá albmái measta gatnjalat čalmmiin.