Jahki 2026 lea Oulus Eurohpá kulturoaivegávpotjahki ja dan gudnin beassá Oulu teáhteris oaidnit erenomáš dáiddafálaldaga. Sáhka lea Ovlá nammasaš operas, mii jorragoahtá teáhterprográmmas 16.1.2026 ovddos guvlui.
Oulu teáhter hálidii kulturoaivegávpotjagi gudnin diŋgot operačájálmasa olggobealde ja nu šattai jurdda operas, mii muitala sámefáttás. Opera muitala ásodatmánná Ovllás.
Oulu teáhtera dáiddalaš jođiheaddji Alma Lehmuskallioi lei álggu rájes čielggas, ahte fáddá galgá šaddat muhtin vehádaga geahččanguovllus. Jurdda láddagođii Lehmuskallio oaivve siste go Norgga sámiid duohtavuođa- ja soabadankomišuvnna raporta almmuhuvvui. Maiddái Suoma bealde soabadankomišuvnna raporta lea boađi boađi.
– Oalle lunddolaččat geahččanguovlun šattai de min áidna eamiálbmot sápmelaččat.
Lehmuskallio jearai áššedovdiveahki Sámi Našunálateáhter Beaivvážis. Son lohká ožžon hui buori bagadallama Sámis čađahit produkšuvnna ehtalaččat riekta.
– Anán iežan oalle skuvlejuvvon olmmožin ja áššedovdin kultursuorggis, muhto liikká komišuvnna raportta logadettiin ledjen hirpmástuvvan máŋgga áššis. Maiddái opera čállinproseassa áigge lean oahppan hui ollu ja dovdan iežan hui máŋgii oalle duihmin ja diehtemeahttumin.
Son lohká, ahte dieđu juohkin dáiddalaš hámis lea operabihtá duogážis.
– Dakkár jurdda duogážis leamašan prográmma plánedettiin, ahte ferte dárkket smiehttat makkár geahččanguovlluid lokte teáhtera stuorra lávdái, gos lea stuorámus váikkuhanpotentiála. Mii fertet ráhkadit dáidaga máŋgga iešguđet geahččanguovllus.
Lehmuskallio muitala, ahte opera dáiddasuorggi historjá lea hui patriarkálalaš ja dain lea árbevirolaččat oalle kolonialisttalaš máilmmigovva.
Fikšuvdna mii vuođđuduvvá duođalaš dáhpáhusaide
Álgoálggus jurddan lei ráhkadit dokumentárabihtá, muhto dakkára čállin livččii ádjánan guhkká, muitala opera giehtačálli Juho-Sire, Siri Broch Johansen. Danin son oaččui bargun čállit fikšuvnna, mii vuođđuduvvá duođalaš dáhpáhusaide.
Váldopersovdna Ovlá lea sápmelaš ásodatmánná, gii olgguldasat lea birgen hui bures ja šaddan hui buorre suopmelaš. Muhto maid dat lea dahkan Ovlái sielulaččat, jearrá Johansen.
– Mun válden vuođu Deanu leagis, danin go mun ieš ásan doppe.
Johansen beasai čállinproseassas oahpásmuvvat gálduide, mat gullet Suoma beal Deanu leahkái. Seammás sutnje šattai čielgasabbon, ahte ásodatskuvla boađášii leat bihtá fáddán.
– Dat lea ollásit fikšuvdna. Visot mii geavvá Ovlái mun lean dušše hutkan, muittuha Johansen.
Duođalaš dáhpáhusat leat goittotge inspireren giehtačállosa fearániid. Rašes fáttá birra čállin ii lean áibbas álki.
– Dathan lei gaskkohagaid lossat go mus leat alddán maid internáhtavásáhusat.
Bihtás náitojuvvo oktii guokte klassihkalaš šuokŋamáilmmi
Opera giehtačállosa čállimis leat máŋga iešvuođa, muitala Johansen.
– Visot maid don čálát galgá lávlojuvvot.
Johansen lea šiehtadussii hálidan váldit mielde dihto eavttuid, ja okta lea dat ahte operalávlut eai galgga juoigat.
– Go dalle ii adnojuvvo juoigan árvvus, oaivvilda Johansen.
Juoigi Emil Karlsen neaktá váldopersovdna Ovllá. Guovtti klassihkalaš máilmmi nappo opera ja juoigama oktiináitin leamašange stuorra hástalus olles produkšuvnnas.
– Juoigan lea maid klassihkalaš dološáigge šuokŋaideála. Dat lea Eurohpá boarrásamos ealli lávlunárbevierru jus lean ádden riekta. Opera lea fas boahtán Eurohpá nannámis áibbas eará árbbis.
Johansen lea hálidan sihkkarastit ahte čájálmas ii šatta dušše dábálaš opera mas deaivá leat juoigan. Danin su eaktun lei maiddái, ahte suopmelaš šuokŋadahkki galggai oažžut sápmelaš konsuleantta iežas bargui.
Ovttasbargu Oulu teáhteriin mannan bures
Giehtačállosa čálli mielas ovttasbargu Oulu teáhteriin lea mannan bures ja sii leat váldán vuhtii Johansen sávaldagaid.
Operaprodukšuvnnas leat mielde máŋga sámi dáiddára: earret eará lávdehábmejeaddji Geir Tore Holm, bivttashábmejeaddji Helmi Hagelin ja čuovgaplánejeaddji Øystein Heitmann.
Opera ovdanbuktingielat leat davvisámegiella ja suomagiella. Dasa lassin dat tekstejuvvo suomagillii, davvisámegillii ja eaŋgasgillii.
Opera ollašuhtto ovttasbarggus Oulu Sinfoniijain, Sámi Našunálateáhter Beaivvážiin ja Oulu2026:in.