22-jahkásaš dáiddauniversitehta teáhterallaskuvlla oahppi Aarni Pieski filbmagiehtačálus Ánde lea válljejuvvon Valkokangas-filbmagiehtačálusgilvvu loahppagilvui. Loahppagilvvus leat mielde oktiibuot vihtta giehtačállosa, ja golbma dain bálkkašuvvojit miessemánu 12. beaivve. Váldovuoitu lea 46 000 euro.
Pieski giehtačállosis lea sápmelaš transdievdu Ánde, guhte máhccá ovtta geassái Sápmái.
Pieski muitala, ahte giehtačálus muitala olbmuid gaskasaš oktavuođain, servošis ja maiddái oktavuođaid váillaheamis. Su beroštahttá dán muitalusas namalassii dat, ahte trauma lea fáddan.
– Dakkár kollektiivvalaš sohkabuolvvaid trauma, mii lea dihto láhkai olles sámeservošis kolonialismma dihte, Pieski čilge.
Aarni Pieskii leamašan dehálaš muitalit queer-muitalusa. Son lohká, ahte vaikko queer-áššit leamašan eanet oidnosis sámi servošis, nu velge eai leat doarvái sámi queer-muitalusat.
Pieski lea huksen muitalusa dan vuođul maid son lea gullan ja oaidnán. Son sávváge, ahte muitalusas oidnojit máŋgga queer- ja transsámi vásáhusat, sihke sámeservošis ja dan olggobealde.
– Vaikko gieđahallat lossa áššiid, nu háliidan ahte guovddáš lea ráhkisvuođas.
Filmma buvttadeapmi lea mielas muhto ii vel jođus
Ánde-muitalus leamašan Pieski friddjaáiggi prošeakta, man son lea duollet dállet smiehtadan ja čálašan. Son oinnii gilvvu ja jurddašii, ahte dat lea buorre báiki Ándde muitalussii. Gilvui sáddejuvvojedje váile 650 barggu.
– Mun in diehtán ollugo dasa leat ohccit ja mus eai lean stuorra vuordámušat. Mun hirpmástuvven go bessenge viidáset, muitala Pieski.
Gilvvu giehtačállosat eai mana njuolga filbmabuvttadeapmái. Jus giehtačállosis háliida filmma, de dan ovddideapmi lea iežas prošeakta.
Go giehtačálus gilvvu mielde gárvána, gánneha maid ovddidit filbmabuvttadeami, árvala Pieski. Muhto gilvu vuos ja jurdagat buvttadeapmái easkka dan maŋŋá.
– Vuosttaš lávki mu ipmárdusa mielde lea ohcat bagadalli, geainna filmma háliida bargat. Mun mielas barggalin muhtin sápmelaš bagadalliin, geas lea diehtu maid queer-fáttáin.