Ná ii láve artista Wimme Saarii geavvat konsearttas, muhto álbmotbeaivve sálbmakonsearttas son njuorrasii sálmma veaisidettiin. Ovdal son lea bastán geassit gatnjaliid ruovttoluotta.
– Leigo goalmmát vearsa, de mus bohte dat muittut millii. Ribahin vehá čierrut. In mun das suorganan, ná láve geavvat muhtumin. Gal dat lei vuosttas geardi mus konsearttas, čilgii Saari konseartta maŋŋá.
Son veaisidii sámiid álbmotbeaivve Oulu duopmogirkus árbevirolaš sámi nuohtain sálmma, mii lei okta su eatni jiellat sálmmain. Dainna son lávii nohkkadit muittohuvvan eatnis.
Sus lea iežas veaisidanvuohki.
– Mun geahččalan veaisidit litnásit ja láđisvuođain ahte das ii leat duopmu iige garra jietna. Vánahalan iežan miela mielde vehá dego juigosiin nai.
Son muitala, ahte eandaliige Guovdageainnus veaisidanvuohki sulastahttá juigosiid.
– Jus mun nagodan mánnávuođas muitit, galhan dat lei eandalit Guovdageainnu bealde dego juoigan livččii. Dat sálmmat measta dego juigojuvvojit, juoiganjienain veaisiduvvojit.
Saari diehtá, ahte aŋkke juo boarrásut olbmot máhttet ain dan árbevirolaš veaisidanvuogi.
– Galhan dat lea áiggi mielde rievdan ja vajálduvvá dat dološ málle. Guovdageainnu bealde gal vel soaitá vuhttot.
Dálá máilmmi jietnabiras lea goittotge rievdan sakka ja dat váikkuha maiddái šuokŋamáilbmái. Maiddái sálmmaid veaisidanvuohki rievdá áiggi mielde, Saari lohká.
– Iihan dat leat museadiŋga ahte galggalii álo juste seamma ládje juoigat go vaikko 60 jagi dassái. Juohke okta juoigá iežas vuogi mielde ja dakkárat geat dustet juoigat. Buohkat eai duostta, muitala Saari.
Guđege sámeguovllus iežas ritma sálmmaid lávlumis
Maiddái girku sámebarggu čálli Erva Niittyvuopioi lea sámi árbevirolaš sálbmalávlunvuohki hui oahpis.
Sámis juohke guovllus lea iežaslágan ritma, muhto seamma vuoigŋa ja lea čielga erohus oarjemáilmmi sálmmaid lávlumii, muitala Niittyvuopio.
– Jus mun luoikkahan Wimme sániid, de dat boahtá duoddariid mielde dat nuohtta. Dat lea dien láhkai earálágan go lávllošii suomagillii.
Dárbu ealáskahttit árbevirolaš veaisidanvuogi
Niittyvuopio vásáhus lea, ahte Ohcejoga bealde árbevirolaš veaisidanvuogi ain gullá, muhto ealáskahttimii livččii jo dárbu.
– Maŋimuš gesiid sámegielat rihppaskuvlajoavku lea oahpahallan árbevirolaš sámi sálbmalávlunvuogi. Sii leat konfirmašuvnnas lávlon ovtta sálmma ja fitnan maiddái boarrásiidda lávlumin. Mii bargat dan ovdii ahte dat seaillošii.
Dihto vugiin lávlojuvvon sálmmas badjánit čáppa muittut Niittyvuopio millii.
– Eadni lávii fáhcaid gođedettiin lávlut sálmmaid dáinna nuohtain ja dat lei hui oadjebas dovdu, go dan guldalii.