Aanaar kieldâ piäjá virgálijn tiäđáttâsâin já kieldâ koolbâin sämikielâin uđđâ oornigân. Kielâi oornig viestâdmist lii puátteevuođâst suomâkielâ, anarâškielâ, nuorttâlâškielâ já orjâlâškielâ. Kieldâ haalijd ohtâlistiđ kielâi oornigvyevi tiäđáttâsâin já nanodiđ ucebij sämikielâi, anarâškielâ já nuorttâlâškielâ, sajattuv. Aanaar kieldâhovdâ Tommi Kasurinen arvâl, et taat oornig lii jo uáli vuáhádum kieldâst.
– Talle lii vaarâ jurdâččum-uv nuuvt, et táid ucebijd kielâjuávhuid loptejeh váhá aleláá já talle stuárráámus lii váhá vyelliláá. Puoh tehálumos tiäđust-uv lii, et tääl láá sooppum njuolgâdusah taan áášán, Kasurinen muštâl.
Maaŋgâin eres sämikuávlu instituutioin tieđettem kielâoornig väljejuvvoo kielâjuávhui stuáruduv mield, nuuvt et stuárráámus sämikielâjuávkku lii vuosmužžân. Návt lii meiddei Sämitiggeest, peic suomâkielâ lii majemužžân, ko koččâmušâst lii sämiorgaan, muštâl Sämitige viestâdemčällee Johanna Alatorvinen.
Suomâkielâ ain ovdil sämikielâi
Aanaar kieldâst suomâ váldukiellân kuittâg piso ain sämikielâi paajaabeln.
– Tot lii kuittâg vaarâ älkkeemus turistáid já iärásáid, et tot suomâ tobbeen vuossâmužžân lii váldukiellân, muštâl kieldâhovdâ Kasurinen.
Kieldâhoovdâ mield kuittâg argâjiermi kevttim lii loválâš já spiekâstiđ uážžu. Ovdâmerkkân nuorttâlijd kyeskee aašij tieđeetmist nuorttâlâškielâ puáhtá leđe vuossâmužžân.
Sämitiggeest-uv lii siämmáálágán jurdâččemvyehi spiekâstiđ táárbu mield tego Aanaar kieldâst. Jis lii tiätu čuosâttâhjuávkku moos tieđettem kuáská, te Sämitigge kiävttá meid tom kielâjuávhu kielâ.
– Kal mij sundáttâllâp taid tieđettemaašijd jo ovdâkietân, et puoh kielah pesâččii fáárun. Lii kuittâg viehâ lussâd neelji kielân tieđettiđ puoh aašijd, iätá Alatorvinen.