Bálgosiid ovttastumi doaimmajođiheaddjin 15 jagi bargan Anne Ollila heaitá doaimmastis álgočavčča. Mearrádus lea láddan su mielas jo guhká.
– Dahken mearrádusa jo moadde jagi dassái. Hálidan mannat bargoeallimis ovddosguvlui. 15 jagi seamma barggus lea dán áigge oalle guhkes áigi, dadjá Ollila.
Son muittaša, ahte máilbmi lei oalle earálágan dalle go son álggahii doaimmajođiheaddjin. Barggu mielde son lea oahppan olu iešguđet guovlluid boazodoalus ja doaibmanmálliin.
– Ja galhan datge lei oalle garra skuvla njuiket dutkanmáilmmis stáhtahálddahussii, árvala Ollila.
Son muitala, ahte báhcá eanemus váillahit buori bargoskihpáriid Bálgosiid ovttastumis. Muhto leat maid olu áššit, maid ii báze váillahit.
– Galhan dás lea olu bargu, in báze goit eahketbargguid váillahit. Ja olu gárta mátkkoštit maid, logahallá Ollila.
Ollila maŋimuš bargobeaivi lea dálá dieđuid mielde 15.8. Doaimmajođiheaddji bargu boahtá ohcanláhkai njukčamánus.
Boazodoalus leat dál olu hástalusat
Dálá máilmmi dilli váikkuha sakka maiddái boazodollui, oaivvilda Ollila. Sisabahkkemat dagahit olu barggu ja hástalusa, muhto maiddái spiredilli lea vearránan.
– Ruošša bealde bohtet ain eanet ja eanet spiret rastá rájá eandalit boazodoalloguovllu máttaosiide. Dát ja mannan dálvi leamaš hui hástaleaddjit, smiehtada Ollila.
Muhto oaidná son maid buriidge áššiid, ovdamearkan turismmas leamaš buorre váikkuhusat boazodollui.
– Máŋgasat leat ožžon ođđa vejolašvuođaid dinet turismmas ja bierggu kilohaddige lea mannamin fas buori guvlui, illuda Ollila.
Álgá čállit girjji bohccuid buresveadjimis
Anne Ollila ii goittot áiggo álgit joavdelastit, son lea čállimin girjji bohccuid buresveadjimis, turismageavahusas ja ehtalaš dápmamis. Son lea ožžon dan várás ruhtadeamige Suoma kulturuhtarádjosis.
– Bohccuid buresveadjin lea mu váimmu ášši. Mus lea buorre dovdu dál, go ožžon dan veahkkeruđa ja beasan bargat dainna ollesáigge, muitala Ollila.
Anne Ollila válljejuvvui Bálgosiid Ovttastumi doaimmajođiheaddjin borgemánus 2010.