Sápmi
Artihkal lea 3 jagi boaris.

Guldal jiena: Poava galledeapmi lei áidnalunddot dáhpáhus Tuomo Huuskoi – “Hirbmat váimmolaš deaivvadeapmi”

Anára girkohearrá Tuomo Huusko muitala, ahte poava Franciscus lea ustitlaš ja váimmolaš olmmoš. Ekumenalaš sáttatgoddi deaivvadii suinna vuossárgga Vatikánas.

Sämipappâ Mari Valjakka, Oulu pispekode pispe Jukka Keskitalo já Aanaar servikode kirkkohiärrá Tuomo Huusko moonnâmijn paavi kuuvl Vatikaanist.
Sámebáhppa Mari Valjakka, Oulu bismagotti bisma Jukka Keskitalo ja Anára girkohearrá Tuomo Huusko deaivvadedje poava Franciscusain vuossárgga 17.1. Vatikánas. Govva: Marja Keskitalo
  • Anni-Saara Paltto

Go Anára girkohearrá Tuomo Huusko ikte vuossárgga váccii sisa Vatikánii deaivat poava Franciscusa, de dovddai, ahte lei boahtán dego gonagasa šlohttii. Čáppa viesut ledje juohke sajis ja seaidnetávvalat ja málagovat hervejedje lanjaid.

– Geahčaimet dan birrasa ja imaštalaimet, ahte gos mii leat dál. Doppe lei ofelaš, guhte doalvvui min poava lusa. Son válddii min vuostá ja buorástahtii min, muitala Huusko deaivvadeamis.

Ekumenalaš sáttatgottis ledje mielde Huusko lassin maiddái Oulu bismagotti bisma Jukka Keskitalo, sámebáhppa Mari Valjakka ja Suoma katolalaš girku bisma emeritus Teemu Sippo.

– Dat lei áidnalunddot dáhpáhus ja hirbmat váimmolaš deaivvadeapmi. Poava lea ustitlaš ja váimmolaš almmái, dadjá Huusko.

Dilálašvuođas Oulu bismagotti bisma Jukka Keskitalo doalai sáhkavuoru. Sáhkavuorustis Keskitalo loktii ovdan nu sápmelaččaide dahkkon vearrivuođaid girku bealis go maiddái earáge álgoálbmotáššiid.

– Bisma lei hui bures válmmaštallan iežas sáhkavuoru, go son čujuhii maiddái Amazona álgoálbmogiidda ja dieinna lágiin dat konteaksta ja ášši bođii lahka poava, dadjá Huusko.

Paavi Franciscus vastaanottaa Suomalaisen ekumeenisen lähetystön Vatikaanissa
Poava Franciscus oaččui sáttatgottis skeaŋkan sámegielat biibbala. Govva: EPA

Keskitalo sáhkavuoru maŋŋá poava Franciscus vástidii dasa.

– Poava gal hirbmat dárkilit guldalii, maid bismá dajai sutnje. Orui, ahte son lei gal beroštuvvan dáin áššin, main bisma muitalii.

Sáttatgoddi geigii galledeami oktavuođas sámegielat biibbaljorgalusa povii.

– Son lei hirbmat ilolaš das, go oaččui sámegillii dan, de dat lei dehálaš boddu, muitala Huusko.

Maiddái poavas lei skeaŋka gussiide.

– Mii oaččuimet buohkat dakkár medálja poavas. Sus lea dakkár vierru, ahte juohkehaš guhte fitná galledeamen su, oažžu dakkára muitun, muitala Tuomo Huusko.

Sáttatgotti mátki Itáliai laktása Bassi Henrik beaivve ávvudeapmái kristtalaš oktilašvuođa ekumenalaš rohkosvahkus.

Bisma Keskitalo doaimmaha Bassi Henrik beaivvi meassu Santa Maria Sopra Mineva basilika -girkus Romas gaskavahku 19.1. diibmu 16. Suoma katolalaš bismagotti bisma emeritus Teemu Sippo sárdnida meassus ja maiddái sámebáhpat galgaba veahkehit meassus.

Poava galledeapmi lei áidnalunddot dáhpáhus Tuomo Huuskoi – “Hirbmat váimmolaš deaivvadeapmi”
Poava galledeapmi lei áidnalunddot dáhpáhus Tuomo Huuskoi. Govva: Jouni Aikio / Yle

Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.