Sámemusea Siiddas Anáris leat dál geahččaleamen gávdnat ruđa dolin bajás roggojuvvon sámeváinniid ođđasit hávdádeapmái. Museas seailluhit 170 váinni dávttiid ja skálžžuid, mat leat roggojuvvon bajás sámeguovllus nálledutkamušaid várás.
Dál livččii goittotge viimmat áigi beassat hávdádit váinniid daid maŋimuš sadjái.
– Sámemusea bargit leat ságastallan das jo máŋgii ja máŋga jagi, ahte mii eat háliit seailluhit váinniid, rupmašiid, muitala Sámemusea Siidda sadjásaš hoavda Eija Ojanlatva.
Váinniid seailluheapmi ii gula šat dálá máilbmái, oaidná Ojanlatva.
– Dat ii leat otnábeaivve museabargu, iige dat leat ehtalaš ášši, lohká Ojanlatva.
Váinnit leat leamaš sámemuseas juo jagi 2001 rájes. Dat leat máhcahuvvon dutkamušaid dihte Helssega universitehta anatomiija lágádusas. Dát váinnit leat roggojuvvon bajás hávdeeatnamiin 1800-logu loahpas gitta nuppi máilmmisoađi rádjai.
Sámeduojárat sáhtášedje hábmet ruossaid ja gisttuid
Ođđasithávdádeami leat guhká plánen. Ojanlatva dadjá, ahte Sámemusea Siida lea maid vuođđudan doaibmagotti, mas leat lahtut Sámedikkis, Nuortalaččaid siidačoahkkimis, evaŋgelalaš-luterálaš ja ortodoksalaš searvigottiin, sámebarggu ráđđádallangottis, Helssega universitehtas ja oahpahus- ja kulturministeriijas.
Ulbmilin lea plánet ovttas, mo váinniid hávdádit ja sivdnidit sámi girkobeivviid maŋŋá. Sámi girkobeaivvit leat boahtte gease Anáris.
Sámeváinniid hávdádeami várás leat ohcan ruhtadeami oahpahus- ja kulturministeriijas.
Ojanlatva muitala, ahte sávaldat livčče oažžut fárrui prosessii sámeduojáriid, geat sáhtášedje hábmet ruossaid ja gisttuid. Ná sámesearvvuš sáhtášii oassálastit ođđasithávdádeapmái.
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.
Loga maid:
Stuorrâ láávu ceggejeh puáttee keesi Anarân: Säämi kirkkopeeivij ráhtádâtmij oovdân pargeh ubâ paje