Geassi lea máŋgasiidda luomustallan ja vuoiŋŋasteapmi. Muhto nuorade ja studeanttaide skuvllaid nohkan mearkkaša dávjá geassebargguid álgima. Nu maiddái 17-jahkásaš Rosa-Máren Juusoi, guhte lea eret Gárasavvonis. Son bargá geasi Gilbbesjávrri gávppis. Geassebarggus Juuso loaktá bures.
– Gávppis lea ihán somá bargat, beassá oaidnit olbmuid ja ođđa ámadajuid maid, son muitala.
Juuso áigu seastit geassebargodietnasiid ja sávvá, ahte dán háve seastin lihkostuvašii buorebut go mannan gesiid. Son áigu seastit ruđaid danin, go boaldámušat leat divron.
Gilbbesjávrris johtet ollu olgoriikkalaččat ja danne leage buorre máhttit gielaid. Juuso muitala, ahte barggus son lea beassan suomastit, dárustit ja eaŋgalastitge. Barggut Gilbbesjávrri gávppis bistet suoidnemánu loahpa rádjai. Luomustallamis Juuso ii vuos máhte dadjat maidige.
– Jus báhcá áigi de dalle, dadjá son.
Friijabeivviid Juusos lea jurdda fitnat Norgga bealde vuojašeamen.
Máŋggas sestet geassebargodietnasiid dálvvi várás
Nuoraide geassi lea buorre liiba dinestit juoba vehá iežas ruđaid. Máŋgasat goittotge fertejit seastit geassebargodietnasiid dálvvi várás.
Bargosadjeneahttasiiddu Oikotie dieđuid mielde geassebargi gaskamearálaš bálká lea 1 600 euro mánotbajis ja Duunitori dieđuid mielde fas badjelaš 1 800 euro mánotbajis.
Jyväskylälaš Janna Alasuvanto bargá maid Gilbbesjávrris. Dát lea Alasuvanto vuosttas geassi Gilbbesjávrri vánddardanguovddážis. Alasuvanto jođii Gilbbesjávrris jagis 2019 mottiin skihpáriin, ja seammás sii guovlladedje maiddái vánddardanguovddážis.
– Dat báiki bázii millii ja jurddašin, ahte geassit sáhtášii bargat juoidá earáge go orrut gávpogis. Smihtten, ahte mii vel buoret go geasi orrut Gilbbesjávrris, son lohká.
Alasuvanto lea studeanta, ja danin son meidnege seastit stuorámus oasi bálkkás. Tealttá son gal ferte rásket oastit ja muitalage, ahte das šaddá su divraseamos oasttus. Eará diŋggaide son ii áiggo ruđaidis golahit, go lea čakčat dollemin Englándii.
– Muđui gal doalan ruđaid konttus, son muitala.
Friijabeivviid Alasuvanto tuvrrastallá Gilbbesjávrri guovllus. Son lea jo plánen kanohtamohki Gilbbesjávrái ja vázzintuvrra Malla luonddusuodjalanguvlui. Barggu bealis friijabeivviid oažžu bures.
– Gal luomu oažžu jus dan hálida, muhto loavttán bures barggus, son dadjá.
Biktasat ja gápmagat divrot boahtte dálvvi
Geassemánus inflašuvdna badjánii 8,6 prosentii diimmážis. Hattiid divruma duogážis lea earret eará energiija garra divrun Ruošša soahtedoaimmaid geažil.
Giđđat jođálmuvvan inflašuvdna ii vuos vuhtto bivttasgávppiin, muhto áššedovdit árvalit gápmagiid ja biktasiid divrut boahtte dálvvi. Sivvan dasa leat earret eará bivttassuorggi guhkes háhkanproseassat.
14-jahkásaš Ellen Tervahauta gearggai geassemánus gávccát luohkás. Avvillaš Tervahauta lea dán geasi vázzán rihppaskuvlla ja finadan mohki maiddái Ruoŧas fuolkkástallamin. Geassebargui Tunturikiekko veahkkebagadallin son álgá borgemánus. Doppe son beassá maid jođihit valáštallanhárjehusaid.
Geasi dietnasiiguin Tervahauta lea jurddašan oastit biktasiid. Stuorámus oasi dietnasis áigu songe liikká seastit, vaikko hattiid divrumis ii vuigestaga balage.
– Ahte livččii ruhta rájus, go de dárbbaša, son lohká.
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.