Go geahčai Áŋŋel nieiddaid nappo Áŋŋeliid konseartta Ijahis ija lávddi alde mannan vahkuloahpa, sáhtii mátkkoštit 40 jagi maŋosguvlui govaid ja musihka bokte. Dat jo muitala, man guhká Áŋŋeliid musihkkajoavku leamaš čoahkis.
– Dat lea retrokonsearta, ja mii leat retro, čaibmá okta joavkku lávlu ja juoigi Ursula Länsman.
Muitalus Áŋŋeliid birra álggii 40 jagi dassái, jagis 1982. Dalle sii ledje vel Rivdol skuvlla mánnájoavku, ja fárus ledje oktiibuot gávcci máná. Vuosttas geardde sii lávlo ja juige ovttas Sámenuoraid dáiddadáhpáhusas Ohcejogas.
– Rivdolis oahpaheaddji hutkkai ahte dát mánát vulget sámenuoraid dáhpáhussii lávlut, muitala nubbi juoigi ja lávlu Tuuni Partti.
– Tuuni lei nuoramus ja de leimme moai Ullain, earát ledje vehá boarrásabbot. Sin mielas lei hui váivi ja heahpat mannat lávddi ala juoigat go dat orui dakkár dološ dáhpi. Miihan manaimet go oahpaheaddji bággii, jearaimet vel ahte leago bággu. De manai diet, ja dan maŋŋá leimmet gárvá ahte miihan gal sáhttit mannat lávddi ala lávlut ja juoigat, muitala Ursula Länsman.
Dáiddadáhpáhusa lávddi alde sii fuobmájedje, ahte lávddi alde somá ja nuba sii johtigohtege buotlágan unna dáhpáhusain loaiddasteamen.
– Leihan dat somá go mis eai lean astoáiggedoaimmat dan áigge, dat musihkka lei áidna doaibma midjiide. Ii Áŋŋelis lean eará vejolašvuohta, čilge Ulla Pirttijärvi-Länsman, guhte searvvai dál fas ruovttoluotta jovkui 30 jagi bottu maŋŋá.
Musihkka doalvu smávva giláža nuoraid miehtá máilmmi
Somás astoáiggebuđaldeame lassin nuoraid geasuhii beassat dinet, ja johtit ja ođđa bálgáid guorrat. Vuosttas skearru sii almmustahtte jagis 1987. Dat lei juovlaskearru, mas lei mielde maiddái Mari Boine.
Dan maŋŋá joavkku doaibma vulggii duođas johtui ja sii báddejedje iežaset vuosttas skearru 30 jagi dassái, jagis 1992. Debyhtaskearru almmustahttima olis nieiddaid bovdejedje loaiddastit miehtá davviriikkaid, eandalitge Suoma siste ja miehtá máilmmi maid. Ulla Pirttijärvi-Länsman guđii joavkku vuosttas skearru almmustahttima maŋŋá ja bargagođii iežas musihkain.
Hohpposamos jagiid Ursula Länsman ja Tuuni Partti ovttas eará joavkkuin čuojaheigga 372 konseartta jagis. Joavku beasai maid ovttasbargat ovdamearkka dihte dovddus suopmelaš rock-joavku Waltariin.
– Go mii čuojaheimmet unna tealttáin, ja stuorra násttit čuojahedje seamma áigge stuorra lávddiin de sii gárte heaitit go eai doppe lean šat olbmot. Dat bohte min geahččat, muittašit Áŋŋel nieiddat.
– Kaustisis jođiimet nuppelot jagi, dan mii láviimet álo vuordit. Kaustisa folk-doalut ledje dalle Suoma stuorimusat, lasiha Ursula Länsman.
Ođđa musihka sii eai leat almmustahtán jagi 2003 maŋŋá. Oappáš guovttos Ursula ja Tuuni eaba leat aktiivvalaččat ráhkadan ođđa bihtáid muhto joavku lea goittotge ain gearggus gorgŋet lávddi ala jus bovdejuvvojit. Boahttevuođas sis leat goittotge muhtin konsearttat vuordimis.
– Dát joavku ii leat goassige lágiduvvon iige heaittihuvvonge, dadjá Ursula Länsman.
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.