Anarâšâi juávkku vuáláčaalij ciälkkámuš, moin sij halijdii vaiguttiđ merideijeid sämitiggelaavâ uđâsmittem peeleest. Ciälkkámuš vuáláčallii 40 anarâššâd já tot vuolgâttui aalmugovdâsteijeid. Nommâlisto kaartâi kuittâg sosiaallii median.
Vuáláčällei noomâid lâi tárguttâs toollâđ syeligâssân. Maaŋgâi ulmui mielâst savâstâllâm lii nuuvt koorâs, ete sij paleh väldiđ pele áášán almolâšvuođâst.
Nommâlisto vuolgâttui kuittâg ovdâskulij, já tot almostittui vuáláčällei táátu vuástá sosiaallii mediast. Almostittem lii maŋeláá meddâlistum. Yle lii uáinám ciälkkámuš ollásávt.
Aanaarlâš Inka Musta lii ohtâ ciälkkámuš vuáláčällein. Suu lasseen lii vissâ tuše ohtâ olmooš, kote lii almolávt muštâlâm, ete lii vuáláčáállám ciälkkámuš.
– Ulmuuh iä tuostâ väldiđ pele sämipolitiikân lohtâseijee aššijd almolávt, tast ko tot lii tuođâi lussâd, tast uážžu uáli fastes macâttâs já ulmuid pilkkedeh. Fáddá lii pooliitlávt puoliš já herkki, iätá Musta.
Musta muštâl, ete reeivâ halijdii vuolgâttiđ eres aagâi lasseen tondiet, ko almolâšvuođâst lii lamaš taggaar ibárdâs, ete anarâšâi juávhust iä ollágin tuárju sämitiggelahâiävtuttâs ige sämitige politiik.
– Láá kuittâg ennuv anarâšah, kiäh halijdeh luptiđ uáinusân tom, ete tuođâi maaŋgah mist tuárjuh laavâ, váhá ereslágán sämmilâšmiäruštâllâm já tuárjuh mudoi-uv sämitige politiik. Mij lep tubdâm, ete kiinii sárnu mii peeleest, Musta iätá.
Professor: ciälkkámuš nommâlisto almostittem saatij leđe persovntiätulaavâ vuástá
Inka Musta muštâl, ete uccâ juávkku čoggii vuáláčalluid reeivân. Sij postii čokkiđ suulân neljilov nommâd. Kiävtust ij lamaš ovdâmerkkân nettiadres, mast ciälkkámuš ličij puáhtám vuáláčäälliđ, pic sij koijâdillii iänááš jieijâs uápis ulmuid mieldi vuáláčäälliđ.
Ciälkkámuš vuolgâttui porgemáánu aalgâst aalmugovdâsteijeid. Porgemáánu loopâst ciälkkámuš almostittui sosiaallii mediast nuuvt, ete Inka Musta almostitij tom jieijâs Facebook-tilist.
– Forgâ poođij-uv oovdân, ete kiinii lâi adelâm nommâlisto almolâšvuotân, vâik mij lâim halijdâm já meiddei lopedâm vuáláčälleid, ete tot ij almostittuu, Musta muštâl.
Tábáhtusâin lii pajanâm koččâmâš tast, uážžu-uv tággáár nommâlisto almostittiđ.
Rikos- já prooseesrievti professor Matti Tolvanen iätá, ete mihheen laavâid ij eesti almostitmist nommâlisto. Sun muštâl, ete aalmugovdâsteijeeh iä lah virgeomâhááh, já talle laahâ virgeomâhái tooimâ almolâšvuođâst ij heiviittuu taan tábáhtusân. Syeligâssântoollâmrikos ij tondiet pyevti leđe koččâmâšâst.
Tággáár nommâlisto puáhta kuittâg leđe persovntiätulahâaasâtmist uáivildum persovnregister, já talle tile muttoo.
– Talle, ko listo piäijoo neetin nuhtán, te tot sáttá leđe tiego rääji alne, ete tot sáttá leđe tiätusyejilahâasâttem vuástásâš monâttâllâm, Tolvanen arvâl.
Tolvanen iätá-uv, ete listo juáhám olmooš ličij kolgâm väldiđ huámášumán, mii laavâst lii asâttum persovntiäđui kieđâvušmist.
– Tággáár listo almostittem puáhta anneeđ persovntiäđui kieđâvušmin.
Noomâid almostittám olmooš lii toimâttâs tiäđust, mutâ sun ij haalijd kommentistiđ tábáhtusâid Ylen.
Musta: "Tááláš laahâ rikko mii jiešmeridemvuoigâdvuođâ"
Ciälkkámušâst tuáivuh, ete Sanna Marin haldâttâs tuárjuččij Pekka Timonen pargojuávhu sämitiggelahâiävtuttâs tagarin ko tot lii. Ciälkkámušâst eteh ton lasseen, ete tááláš sämitiggelaahâ já alemuu haldâttâhrievti tulkkuumeh sämitige vaaljâluvâttâlmân ucâmist rikkoh sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ.
– Tuáváážin lâi tot, ete láá ennuv anarâšah, kiäh láá halijdâm ovdediđ sämitiggelaavâ já mij lep uáinám, ete tááláš laahâ ij lah pyeri já tot rikko mii jiešmeridemvuoigâdvuođâ, Musta muštâl.
Ciälkkámuš nommâlisto almostittem tovâttij Musta mielâst lusis já hirmástuttee tile. Ciälkkámuš rähteeh láá váldám ohtâvuođâ piäláduvâi sahâtuálleid, main uási lii västidâm ovdâmerkkân, ete áiguh kieđâvuššâđ ääši jieijâs piäláduvâin.
Mustast ij tääl lah tiätu tast, lii-uv ääšist rahtum rikosalmottâs.
Artikkâl jurgâlâm anarâškielân Martta Alajärvi.