Yle Sápmi čuovvu sámediggelága ovdáneami: Sámediggeláhkaevttohusas vuordimis viiddis gullamat – ráđđeaddit gártejit geaidda láhkaevttohus guoská

Sámediggeláhkaevttohusas vuordimis viiddis gullamat – ráđđeaddit gártejit geaidda láhkaevttohus guoská

Suoma riikkabeivviid vuođđoláhkaváljagoddi lea mearridan bovdet maid sámedikkeláhkaevttohusa vuostálastti servviid gullanláhkái.

Gullamiidda leat bovdejuvvon máŋggat virggálaš ásahusat, earret eará riekteministeriija ja sámediggi, muhto daid báldii gullanláhkái leat loktejuvvon maid Suomen alkuperäisten saamelaisten yhteistyö -järjestö, nu gohčoduvvon metsälappalaiset-searvi ja Anarašah-searvi.

Vuođđoláhkaváljagotti ságadoalli ja riikabeaiáirras Johanna Ojala-Niemelä muitala, ahte váljagotte ráđđeaddit gártejit, ahte geaidda láhkaevttohus guoská.

– Váljagotte ráđđeaddit dat gártejit, ahte geaidda ášši guoská ja geat leat oassebealit dás. Váljagotti lahtuin leat maiddái boahtán evttohusat das, ahte geaid galgá gullat. Daid evttohusaid váljagoddi manná de čađa ja mearrida, ahte geaid dat bovde báikki ala ja makkár áššedovdicealkámušaid dat bivdá čálalaččat, čilge Ojala-Niemelä.

Ojala-Niemelä mielde váljagoddi gullá jáhkkimis maid riektekánslera, riikabeivviid riekteáššealbmá, alimus hálddahusrievtti, sámeguovllu gielddahoavddaid, Lappi lihttu, Meahciráđđehusa ja vel sierralágan dutkiid ja láhkačehpiid.

Suoma riikkabeivviid vuođđoláhkaváljagoddi lágida almmolaš gullamiid sámediggeláhkaevttohusas ođđajagimánu loahpabealde.

Vuođđoláhkaváljagoddi lágida gullamiid sámediggeláhkaevttohusas

Suoma riikkabeivviid vuođđoláhkaváljagoddi lea mearridan lágidit almmolaš gullamiid sámediggeláhkaevttohusas. Gullamat ordnejuvvojit ođđajagimánu loahpa bealde.

Gullamiidda bovdejuvvojit riekteministeriija, Sámedikki, Nuortalaččaid siidačoahkkima, Suomen alkuperäisten saamelaisten yhteistyöjärjestö -ovttasbargoorgána ja Anarašah-searvvi ovddasteaddjit.

Váljagoddi mearrida maŋŋeleappos daid áššedovdiin, mat vel bovdejuvvojit gullamiidda.

Váljagotti ságajođiheaddji, riikkabeaiáirras Johanna Ojala-Niemelä dadjá, ahte váljagoddi figgá dál bargat dan buoremusa, vai sámedikkeláhkaevttohus gieđahallojuvvošii vel dán válgabaji áigge.

Gullamiidda várrejuvvo áigi 3–4 beaivvi, ja dan maŋŋá guorahallet, leago dárbu vel lassigullamiidda.

Gáldu: STT

Kokoomus doarjja dárbbašuvvo

Stuorámus opposišuvdnabellodaga, olgešbellodat Kokoomusa riikkabeaiáirrasiid jienat soitet rátkit sámediggelága ovdánumi riikkabeivviin, čállá Suomen Kuvalehti-bláđđi.

Guovddášbellodat lea jo dieđihan láhkaevttohusa caggamis, ja danne evttohus dárbbaša opposišuvnna doarjaga. Muhtin ovttaskas áirrasat leat juo almmuhan sámedikkelága doarjumis.

Olgešbellodat Kokoomus ii goit leat vel muitalan bellodaga álmmolaš oainnu láhkaevttohussii.

Lappi kokoomus goittotge dieđihii juo skábmamánus ahte sii vuostálastet dan.

Sámediggeláhkaevttohus lea dál váljagottiid gieđahallamis ja cealkámušaid váldet vuostá ođđajágimánu loahpa rádjai.

LK: Lappi riikkabeaiáirasat vuostálastet ain sámediggeláhkaevttohusa

Lappi riikkabeaiáirasat eai leat rievdadan oaivileaset sámediggeláhkaevttohusas, vaikko Suoma Sámediggi dohkkehii evttohusa stuorra eanetloguin.

Lappi čieža riikkabeaiáirasa leat muitalan áššis Lapin Kansa -aviisii, ja eanetlogu mielde sii vuostálastet dan ovtta čuoggá, sápmelašmeroštallama dihte.

Gurutlihtu Markus Mustajärvi ja sosiáldemokrahtaid Johanna Ojala-Niemelä goit leaba vel vihkkehallamin oaivileaskka dán áššis.

Ojala-Niemelä jođiha riikkabeivviid vuođđoláhkaváljagotti, gos sámediggeláhkaevttohus lea ovdan ođđajagimánu-guovvamánu doajáldagas.

Sámediggi dohkkehii sámediggeláhkaevttohusa

Sámediggi lea mearridan maŋŋebárgga 29.11. dievasčoahkkimis dohkkehit ráđđehusa sámediggeláhkaevttohusa. Dievasčoahkkin goit evttoha riikabeivviide nuppástuhttit láhkaevttohusas 10 paragráfa, mii guoská gieldamandáhtaide.

Sámediggi šattai čoahkkimisttis jienastit máŋgii áirasiid ja stivrra evttohusaid gaskkal. Áirras Pigga Keskitalo evttohii, ahte Sámediggi hilgu láhkaevttohusa. Lága dohkkeheapmi goit vuittii jienasteamis čielga eanetloguin, jienaiguin 15-3, lassin jienasteamis guđđojuvvui okta guoros jietna.

Miellagiddevažžan čoahkkima dagai dat, ahte ovdal sámediggeláhkaevttohusa vuosttildan áirras Anu Avaskari lei dál gearggus doarjut lága, jus gieldamandáhtaid rievdadit.

Avaskari evttohusa mielde Sámedikkis galget leat unnimustá guokte lahtu ja okta várrelahtu Eanodaga, Anára ja Ohcejoga gielddain ja Soađegili gieldda Lappi bálgosa guovllus. Loahpat 13 lahttu válljejuvvošedje jietnameari vuođul, goittotge nu, ahte unnimustá vihtta lahtu dain galget leat sámiid ruovttuguovllus.

Avaskari evttohus oaččui viidát doarjaga dievasčoahkkimis ja jienasteamis dát šattaige Sámediggi virggálaš oaidnun láhkaevttohusas.

Loga eanet: Yle Sápmi čuovui: Sámediggi dohkkehii sámediggeláhkaevttohusa

Marin: "Sápmelaččat galget ieža meroštallat gii lea sápmelaš"

Stáhtaministtar Sanna Marin mielas sápmelaččat galget ieža beassat meroštallat gii lea sápmelaš. Ná son dajai sotnabeaivve Yle Pääministerin haastattelutunti -rádioprográmmas.

Marin oaivvilda, ahte sámediggelága ođasteapmi lea riiddu vuollásaš ášši nu davvin, ráđđehusas go riikkabeivviin ja das leat máŋggalágan oainnut.

– Dát ii mange namas leat álkes láhkaođastusášši ja danin das leat nu máŋgii maid eahpelihkostuvvan. Lean goit dan oaivilis, ahte mu bargu ii leat meroštallat gii lea sápmelaš. Sápmelaččat galget ieža meroštallat ášši. Dálá láhka lea ovttas sámedikkiin dahkkojuvvon, ja sámediggi galgá ovddastit sápmelaččaid jiena dán láhkaođasmahttimis, dajai Marin prográmmas.

Sámediggeláhka ovdána dál váljagottiide

Riikabeaivvit mearridedje mannan vahku maŋimuš dievasčoahkkimis sáddet sámediggeláhkaevttohusa vuođđoláhkaváljagoddái. Dasa lassin riikabeaivvit mearridedje, ahte eanan- ja meahccedoallováljagoddi, ruhtaváljagoddi ja bargo- ja dásseárvováljagoddi galget cealkit láhkaevttohusas vuođđoláhkaváljagoddái.

Riikabeivviid mearrádus spiehkastii ságadolliidráđi evttohusas, man mielde láhkaevttohus gieđahallojuvvošii dušše vuođđoláhkaválgagottis.

Mannan bearjadaga dievasčoahkkimis ságadoalliráđi divvojuvvon evttohus dohkkehuvvui iige áššis jienastuvvon.

Váljagottit galget cealkit láhkaevttohusas ođđajagimánu lohppii. Vuođđoláhkaváljagoddi beassá jáhkkimis gieđahallat sámediggeláhkaevttohusa easka guovvamánu álggus.

Sámedikkeláhka vuođđoláhkaváljagoddái

Riikkabeivviid ságajođiheaddjiráđđi evttohii duorasdat eahkedis, ahte sámedikkeláhkaevttohus sáddejuvvo joatkkagieđahallamii vuođđoláhkaváljagoddái.

Dasa cealkámušas galget addit eanan- ja meahccedoallo, - bargoeallin- ja dásseárvo- ja ruhtadoallováljagottit.

Ságajođiheaddjiráđđi gieđahallá ášši otne bearjadaga ja riikkabeivviid ollesčoahkkin álgá ovtta áigge.

Gosa láhkaevttohus loahpaloahpas vuolggahuvvo, vejolaččat das šaddet jienastit.

Opposišuvnna Lappi riikkabeaiárras Heikki Autto lea evttohan láhkaevttohusa hoigadeame 4 sierra váljagoddái.

Sámediggelága čuovvovaš lávkkiin šaddet jienastit riikabeivviin

Sámediggelága čuovvovaš lávkkiin riikabeivviin šaddet jienastit. Gaskavahkko sáttaságastallamis dahkkojuvvui evttohus ášši váljagoddegieđahallamis, mii spiehkastii ságadolliidráđi evttohusas. Riikabeivviid ságadolliidráđi vuođđoevttohusa mielde sámediggeláhkaevttohus manašii dušše vuođđoláhkaváljagoddái smiehttamuššii.

Ášši gieđahallan riikabeivviin gaskkalduhttojuvvui, go olgešbellodat kokoomusa lappilaš riikabeaiáirras Heikki Autto evttohii sáddet láhkaevttohusa eanan- ja meahccedoallováljagoddái, bargoeallin- ja dásseárvováljagoddái ja ruhtaváljagoddái. Guovddášbellodaga riikabeaiáirras Katri Kulmuni doarjjui Autto evttohusa.

Riikabeaivvit šaddetge jáhkkimis dál jienastit das, makkár váljagottiide láhkaevttohus dál ovdána ja jienasteami čađahit duorastaga dahje bearjadaga dievasčoahkkimis. Dalle dievasčoahkkin de mearrida, ahte leago doarvái gieđahallat láhkaevttohusa dušše vuođđoláhkaváljagottis vai galgágo ášši mannat vel earáge váljagottiide.

Riikabeivviin šaddá hoahppu, jus dat áigu geargat sámedikkelágain dán válgabajis. Vuođđoláhkaváljagotti ságadoalli Johanna Ojala-Niemelä mielde láhkaevttohusa gieđahallama sáhttet álggahit hohppos vuođđoláhkaváljagottis jáhkkimis easka guovvamánu álggus.

Riikabeaivvit gerge sáttaságastallamiin

Riikabeivviid sáttaságastallan sámediggeláhkaevttohusas joatkašuvai ikte gaskavahku juo nuppi beaivvi maŋŋálagaid. Láhkaevttohus ságastahtii garrasit ja sáhkavuorut ledje mealgat olu.

Eanemusat riikabeaiáirasat suokkardalle sáhkavuoruin dan, ahte makkár moaitámušaid Suopma lea ožžon ON:s ja makkár láhkaparagráfaide moaitámušat gusket.

Maŋŋebárgga ja gaskavahkko sáttaságastallamiin riikabeaiáirasat dolle oktiibuot 46 sáhkavuoru. Vaikko ságastallan fanaige ikte gitta eahkedii, de riikabeaivvit leat dál geargan sáttaságastallamiin.

Ášši gieđahallan riikabeivviin lea goit dál gaskkalduhttojuvvon, go sáttaságastallamis olgešbellodat kokoomusa Heikki Autto evttohii sáddet láhkaevttohusa eanan- ja meahccedoallováljagoddái, bargoeallin- ja dásseárvováljagoddái ja ruhtaváljagoddái. Guovddášbellodaga riikabeaiáirras Katri Kulmuni doarjjui Autto evttohusa. Riikabeaivvit mearridit áššis mannjeleppos.

Láhkaevttohusa lea goit ulbmil sáddet vuođđoláhkaváljagoddái smiehttamuššii.

Gaskavahkko sáttaságastallama lea vejolaš geahččat Yle Areenas.

Ášši lea beaividuvvon diibmu 12.34. ja ođđasii leat lasihuvvon dieđut das, ahte riikabeaivvit leat dál geargan sáttaságastallamiin.