Wilderness-hotealla huksen- ja viiddidanbarggut ságastahttet Anáris. Fitnodat lea olles fárttain viiddideamen hotella Juvddujoga gáttis Anára girkosiiddas ja lei maid ohcan gielddas lobi spiehkastit dálá lávas. Anára gielddaráđđehus goit mearridii vuossárgga hilgut Wilderness-hotealla lohpeohcamuša.
Fitnodagas lea dálá dilis 3000 njealjehasmehtera huksenvuoigatvuohta, muhto dat livččii háliidan hukset 397 njealjehasmehtera eanet. Widerness lei ákkastallan spiehkastatlobi dainna, ahte ođđa visti heive huksenbáikái iige dat moge hehtte láva iige guovllu eará geavaheami.
Anára gielddaráđđehusa mearrádusa maŋŋá márkanságat vulge johtui ja sosiálamedias duoldagođii.
Fitnodat ožžon huksenlobi Anára gielddas giđđat 2023 viiddidit hotealla restoráŋŋa ja hukset boares sávnni sadjái ođđa sávnni. Dasa lassin huksenlohpi lea 647 njealjehasmehtera sturrosaš hoteallavistái. Plánan leamašan hukset maiddái nuppi seamma sturrosaš hoteallavistti, masa tomttas ii leat doarvái huksenvuoigatvuohta.
Anára gieldda virggisdoaibmi teknihkalaš jođiheaddji Reetta-Mari Tammela nanne, ahte Wilderness hotellii leat mieđihuvvon dán giđa huksenlobit daidda bargguide, maidda lea huksenvuoigatvuohta tomtta siskkobealde. Eanabargguid leat goit dahkan maiddái dan hoteallavistti várás, masa fitnodat lei ohcan spiehkastatlobi.
– Makkárge oinnolaš ii leat dán oasil huksejuvvon dahje dahkkojuvvon, ja guovlu lea dálá láva mielde huksenguovlu. Dihto láhkai das leat goittotge mannan veháš plánaid ovddabeallái, dadjá Tammela.
Fitnodatdoalli šaddá unnidit huksenplánaid
Gielda leamašan oktavuođas hoteallaeaiggádii dán vahkus ja sii rievdadit plánaid nu, ahte dat bissot huksenvuoigatvuođaid siste.
– Go eat ožžon spiehkastatlobi, de fertet duhtat dillái. Mii de unnidit nuppi hoteallavistti, ahte šaddá lága mielde ja ášši basttet čoavdit gielddas, dadjá Wilderness-hotellaid jođiheaddji Jouko Lappalainen.
Lappalainen muitala, ahte Wilderness Hotel Juutua tomttas leamašan ovdalaš oamasteaddji áigge huksenvuoigatvuohta 5 000 njealjehasmehtera, man eaiggát goit ieš unnidii 3 000 njealjehasmehterii.
– Mii livččiimet huksen dál olu uhcit, go masa boares lávas lei lohpi ja mii lea eaktodáhtolaččat unniduvvon, dadjá Lappalainen.
Ášši ovdána gielddas dál dábálaš huksenlohpemeannudeami bokte, čilge Tammela.
– Dan ovdal goit ferte leat ráfi, ahte tomttas eai bargga makkárge konkrehta dahje vuođđobargguid.
Gielddas lea biddjon johtui maid lávvanuppástus, man ulbmilin lea ain duppálastit huksenvuoigatvuođa hoteallatomttas. Lappalainen goit mieđiha, ahte áigu vel nuppes smiehtastit, ahte vuolgágo dán prosessii ollenge.
– Dát proseassa lea álggus, muhto dál ferte suokkardallat, ahte joatkitgo mii dan vai huksetgo dušše dán, mii lea dál barggu vuolde. Dieđusge ferte doaibmat lágaid mielde ja dahkat nugo lea riekta, dadjá Lappalainen.
Gildii leat váldán oktavuođa dan rájes go hoteallaeaiggát molsašuvai
Sosiálamediain gili olbmot leat leamašan fuolas Juvddujohgátti mearkkašahtti duovdagiin. Sámemusea Siidda cealkámuša mielde ášši galgá čoavdit sajádatlávas ja huksemis galgá váldit vuhtii guovllu muoraid.
Tammela muitala, ahte olbmot leat riŋgen ja sádden šleađgaboastta gildii dan rájes, go Wilderness osttii Kultahovi-hotealla Juvddujoga gáttis mannan čavčča.
– Dan rájes go ođđa hoteallaeaiggát lea bargagoahtán ja huksegoahtán tomttas, de olbmot leat váldán midjiide oktavuođa. Dan guovllus lea kultuvrralaš árvu, smiehtada Tammela.
Mátkeealáhus lea dehálaš Anára gildii, muhto anárlaččat leat goit hui dárkilat das, ahte ealáhus ii galgga stuorrut beare fárttain.
– Lea álot buoret hukset boares hotellii lasi, go hukset áibbas ođđa báikkiid. Sávašin goit, ahte min lohpe- ja lávvaproseassaid gudnejahtáše, eaige huksemiin doamaše menddo fárttain, dadjá Anára gieldda virggisdoaibmi teknihkalaš jođiheaddji Reetta-Mari Tammela.