Sápmi

Sámedikkis eatnašat leat duđavaččat, go ráđđehus áigu doapmat sámediggeláhkaevttohusain – "Dát lea olmmošriektedahku", dadjá Henriksson

Sámedikki ságadoalli Tuomas Aslak Juuso bargagoahtá buriin mielain ođđa ráđđehusain sámediggelága ovdii.

Anna-Maja Henriksson muitalii bearjadaga, ahte ráđđehus áigu ođasmahttit sámediggelága. Sámedikki vuosttas várreságadoalli illuda ráđđehusa lohpádusas.
  • Sáárá Seipiharju
  • Mira Rauhala

Suoma ođđa ráđđehusprográmmas lohpidit ođasmahttit sámediggelága ja láhkaevttohusa figget doalvut riikabeivviide jo dán jagi bealde. Sámediggeláhkaevttohus dahkkojuvvo kansliijahoavda Pekka Timosa doaibmagotti barggu vuođul ovttasráđiid Sámedikkiin, čuožžu ođđa ráđđehusprográmmas.

– Dát lea olmmošriektedahku, celkkii Anna-Maja Henriksson ráđđehusa dieđihandilálašvuođas.

Sámediggi jienastii sámediggelága ođasmahttima beales diibmá skábmamánus jienaiguin 15-3. Sámedikkis eatnašat illuditge sámediggelága ođasmahttima lohpádusas.

Juuso ja Koivisto leaba duđavaččat ráđđehusprográmmii

Sámedikki ságadoalli Tuomas Aslak Juuso mielas ođđa ráđđehusprográmma lea máŋggabealat. Son bargagoahtá buriin mielain ođđa ráđđehusain sámediggelága ovdii.

– Dat lea guhká leamašan Sámedikki sávaldahkan. Dál lea oalle dárkilis girjen ja sáhka lea dán jagi áigge vel doalvut ođđa láhkaevttohusa riikkabeivviide, illuda Juuso.

Tuomas Aslak Juuso Säätytalon edessä 23.5.2023.
Sámedikki ságadoalli Tuomas Aslak Juuso finai Seahteviesus hálešteamen boahttevaš stáhtaministtar Petteri Orpoin ráđđehusráđđádallamiid áigge. Govva: Suvi-Tuuli Fofonoff / Yle

Maid Sámedikki vuosttaš várreságadoalli Anni Koivisto illuda ráđđehusprográmma sisdoalus sámediggelága ovddideami ja sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna barggu joatkima ektui.

Ođđa ráđđehus linnje, ahte duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna barggu jotket jagi 2025 lohppii. Dan haga kommišuvnna bargu nogašii dán jagi loahpas.

– Sávan ahte dát dárkkuha, ahte kommišuvdna beassá dan dehálaš barggu čađahit lohppii ja dikšut albmaláhkai, sávvá Koivisto.

Sámediggeáirras Kari Kyrö lei okta dan golbmasis geat eai háliidan ovddidit lága skábmamánus. Su mielas ráđđehusprográmmas leat máŋga buori ášši, ja okta dain lea sámediggeláhkaođastus.

– Go beare buot sámiid jietna gullo. Timosa doaibmagotti evttohusain vujiimet jo oktii seaidnái, in dieđe gánnehago dakkára joatkit, Kyrö dadjá.

Kari Kyrö luhka päällään kesäisen vihreä kukkapensas taustallaan.
Sámediggeáirras Kari Kyrö sávvá, ahte sámediggeláhkaođastusas buot sámiid jietna gullo. Govva: Anneli Lappalainen / Yle
Sámediggeláhkaođastus šattai ráđđehusprográmmii
Guldal maid Anna-Maja Henriksson ja Tuomas Aslak Juuso muitaleaba áššis.

Buot Sámedikki evttohusat eai šaddan prográmmii

Tuomas Aslak Juuso livččii sávvan eambbo ja viidásut girjemiid maiddái sámeoahpahusas ja sámiid kultuvrralaš bargguin, árbevirolaš ealáhusain sihke sosiála- ja dearvvašvuođabálvalusain. Buot Sámedikki evttohusat eai šaddan ođđa ráđđehusprográmmii.

– Dat báhcet dál iešguđetge ministeriijaid duohkái, ahte mo bastit ovddidit áššiid singuin, Juuso lohká.

Anni Koivisto muitala maiddái, ahte ráđđehusprográmmas leat merkejumit, maid vuođul sámiid vuoigatvuođaid livčče vejolaš ovddidit. Son namuha ovdamearkka dihtii skuvlensuorggi.

Ráđđehusprográmmas namuhit maiddái earret eará unnitlogugielaid dili nannema ja sámegielat gielddaid doaibmaeavttuid sihkkarastima gieldapolitihkas. Kari Kyrö mielas dat lea buorre ášši.

– Sámegielaid ovddideapmái oažžut ruhtadeami ja dat lea riekta. Dat lea okta dain buoremus áššiin, maid Sámediggi lea ožžon áigái.

Anni Koivisto ja Kari Kyrö jurdagat Suoma ođđa ráđđehusprográmmas
Guldal maid Anni Koivisto ja Kari Kyrö muitaleaba ođđa ráđđehusprográmmas.