Dál lea jođus sámi giellavahkku. Anára girkosiiddas dat oidno earret eará borramušgávppiin, go doppe leat sámegiel šilttat buktagiin.
Daid šilttaid leat ráhkadan ja dolvon gávppiidda Sámi oahpahusguovddáža davvisámegieloahppit. Oahppi guovttos Katariina Guttorm ja Inka Kaartokallio mielas šilttaid ráhkadeapmi leamašan somá ja ávkkálaš.
– Miihan orrut ja leat dáppe sámeguovllus, ahte gal dat fertešii oidnot álo, ii beare dál go lea giellavahkku. Dat lea buorre veahkki buohkaide, ahte mii dat leige dat buđet, ja mo mun čálán dan, oaivvilda Guttorm.
Gávpejačča mielas giellavahku oidnon lea dehálaš. Dát lea nubbi jahki, go Anára Sales váldet giellavahku vuhtii ná. Diibmá dan dahke anárašgielatoahppit golmma sámegillii. Gávpejačča mielas dat leage šaddamin jo dego árbevierrun, ja gávppi beales sávvet dan joatkašuvvat boahttevuođasge.
– Munge lea stuđeren daid šilttaid ja geahččan, ahte mo dat daddjojuvvo sámegillii. Lea fiinna ášši go lea dakkár, ahte daid sáhttá geahččat, jos ii ieš máhte giela, lohká gávpehoavda Teemu Kanala.
Dát davvisámegiel šilttat eai goittotge gávppis oidno eará go dán vahku áigge. Kundariin lea vejolašvuohta sávvat sámegielaid eambo oidnosii muđuige go dušše giellavahku áigge.
– Vel eat leat ožžon dakkár máhcahaga, muhto jus kundarat dan sávvet, de mii geahččat mo dat lea praktihkas vejolaš. Berrešii maid smiehttat, galgetgo buot golbma sámegiela oidnot, muitala Kanala.