Nuorra aktivista, guhte lea eret Saha dásseválddis Jakutsk gávpogis, cuiggoda garrasit Ruošša válddigeavaheaddjiid doaimmaid eamiálbmogiid vuostá.
Son muitala, ahte máŋggaid eamiálbmogiidda gullevaš olbmuid leat viežžan helikopteriiguin bohccuid luhtte ja bággejuvvon soahtái Ukrainai.
Son gullá Saha dásseválddi eamiálbmogii, geaid ássanguovllu gohčodit maid Jakutian. Aktivistta mielde eamiálbmogiidda gullevaš olbmot jápmet ja jávket ollu Ruošša falleheamis.
– Ovtta vahku áigge skábmamánus min gillái sáddejedje ovtta liikka. Dan ovddit vahkus guokte liikka. Rupmašat bohtet olles áiggi. Ja dat lea duhát olbmo giláš.
Aktivista lea dán áššis anonyman su dorvvolašvuođa dihte. Su namma lea goittotge Yle dieđus.
Oassi vuolgá soahtái iežas hálus, muhto dasa lea dábálaččat sivvan bargguhisvuohta ja geafivuohta. Máŋggat vulget soahtái vai ožžot johtilit ruđa.
”Uhca gilážiin bálkáhit soahtái, eai nuge Moskovas”
Saha dásseválddis leat sullii miljovnna ássi ja doppe orrot máŋggat eamiálbmoga, earet eará evenat ja evenkit.
Son čilge, ahte soahtái gohččun ja bálkáheapmi ii leat dásseárvosaš.
– Soahtái gohččumat leat duhát olbmo gilážiin, muhto eai nuge Moskovas.
Aktivistta mielas Ruošša presideanta Vladimir Putin geavaha soađi ávkin dasa, ahte váldá eatnamiid ja geavaha dan etnalaš buhtisteapmin Ruošša siste.
– Sii háliidit beassat mis errui.
Soađis jápmán olbmuid rupmašiid eai álot máhcat ruoktot hávdádeami várás. Olbmuide báhcá eahpečielggasin, leago soahtái oasi váldán olmmoš jápmán vai ii.
– Dat lea hui eahpegudnejahtti.
Helssega universitehta nákkosgirjedutki Mirkka Ollila lea oaidnán mearkkaid das, ahte soahtái gohččumat čuhcet eanet Ruošša boaittobeale guovlluide ja árktalaš guovlluide, go Moskova dahje Biehtár gávpoga guvlui. Son dutká Helssega universitehtas Ruošša árktalaš guovllu eamiálbmogiid rivttiid ja daid ollašuvvama.
– Artihkkaliin, medias ja Ruošša eamiálbmogiid iežaset neahttasiidduin boahtá ovdan dat, ahte Ruošša etnalaš minoritehtaid ja eamiálbmogiid soalddáhiid mearri lea soađis stuoris go logu veardida etnalaččat ruoššaid mearrái, dadjá Ollila.
Z-leavga mearkan das, ahte searvi lea ožžon doarjjaruđa stáhtas
Stuorra falleheami álggedettiin jagis 2022, máŋggat áššit šadde Ruoššas váddásabbon. Sensura ja lágat šadde čavgadabbon.
Dasa lassin falleheamit álbmotservviid doaibmabáikkiide lassánedje. Maid sahalaš aktivistta doaimmahahkii fallehedje guovvamánu 2022 maŋŋá.
– Buot organisašuvnnat dahje fitnodagat, mat ožžot juoga veahki stáhtas, leat bággejuvvon doarjut soađi ja bidjat Z-leavggaid oidnosii. Muđui šaddá fáŋgalii dahje massá barggus.
Aktivista čilge, ahte Z-leavggat dihttogohte juohke sajis.
– Min gávpot Jakutsk lei dego soahteleaira, son govvida.
Oarjeriikkain imaštallet dávjá dan, anin olbmot eai vuostálastte soađi ja Putina. Aktivista čilge, ahte sis ii leat vejolašvuohta vuostálastit dán.
– Jus vuostálastigoahtán dan, várra jápmá. Eat eale demokratiija, eatge mii leat vásihan demokratiija goassige.
Golmmalogi jahkásaš sahalaš dadjá, ahte dát ii leat vuosttas geardi go eamiálbmogat vásihit soardima.
– Min leat máŋggaid sohkabuolvvaid áigge soardán ja mii leat balus. Muhtimat leat báinnahallan, dasgo sii leat riegádan ja rávásman dán ortnegis. Das šaddet maid siskkáldas konflivttat.
”Balan máhccat Ruššii, muhto mu bearaš lea doppe”
Nákkosgirjedutki Mirkka Ollila muitala, go Ruošša viiddidii soahtedoaimmaid Ukrainas, máŋggat eamiálbmogiid aktivisttat ja olbmot, geat hállet rivttiid beales, leat fárren eret Ruoššas.
Mannán geasi maid sahalaš aktivista guđii ruovttus Siberias ja vulggii eret Ruoššas. Son livčče háliidan vuolgit juo dalán falleheami álggus, muhto ii beassan. Son gárttai seastit ruđa girdibileahtaid várás, dasgo dat leat divrasat.
Geasi rájes son johtán ja orron dieppet dáppe. Son lea orron bottoža maid Suomas, muhto sus lea ulbmil máhccat fas Siberiai.
– Dat lea balddihahtti. Muhto mu bearaš lea doppe. Iige mus lea ráđđi orrut oarjeriikkain, go mun lean barggu haga. Go giige ii hálit bálkáhit min, go mii leat ruoššat.
”Vealttán mannamis vilges Ruošša guovlluide”
Son dadjá, ahte son lea ”bággejuvvon” ruoššan, muhto liikká nuppi luohká olmmožin. Jus olbmo olgguldas hápmi lea eará go vilges slávalaš olbmos de vásiha olggušteami ja veahkaválddige. Sahalaš aktivistta ámadádju muittuha asialaččaid hámi, sin gohčodit loavkidahtti vugiin ”tšurka”. Muhtumin sin eai bálval, go sii leat earáláganat.
– Vealttán mannamis ”vilges” Ruošša guovlluide, dasgo mu lágan olbmot vásihit doppe rasismma juohke lávkkis. Moskovai mannan lea riska. Geahččalan mátkkoštit Saha dásseváldái eará guovllu bokte.
– Gávppit dadjet, ahte ”dát lea menddo divrras dutnje”. Du sáhttet áitit niibbiinge.
Sahalaš aktivista dadjá maid, ahte son hállá milloseabbot eaŋgalsgiela go ruoššagiela.
– In hálit hállat ruoššagiela oba ruoššaiguinge. Fikkan oahppat eret ruoššagielas ja hálan dan nu unnán go vejolaš. Dat lea mu vuohki dadjat ii ja vuostálastit Putina.