Stáhta vikkai 1990-logus iešguđet láhkaásahusaid bokte buoridit sápmelaččaid vuoigatvuođaid ja servodatlaš sajádaga, ja dat bohciidahtii dihto joavkkuin garra vuostehágu. Dáid dáhpáhusain ja daid váikkuhusain juridihka doavttir Juha Guttorm lea čohkken sierračielggadeami Sámiid duohtavuođa- ja soabadankomišuvdnii.
Sámiid duohtavuođa- ja soabadankomišuvdna lea dál almmustahttán guokte ođđa sierračielggadeami sámiid riektesajádaga lagašhistorjjás.
Guttorm lea čielggadan, mo dilli 1990-logus ovdánii ja makkár áššit váikkuhedje dasa, ahte vuostelihkádus sámiid riektesajádaga buorideami vuostá šattai. Gáldun son lea geavahan earet eará dan áiggi áviisačállosiid ja áššebáhpáriid, dego čoahkkinbeavdegirjjiid ja cealkámušaid.
Vuosttildeapmi bođii ovdan roavvát.
Ovdamearkan Guttorm namuha Lappi guovloplána njealját oasi, mii lei jođus jagiid 1989–1990. Dan viggamuššan lei váldit buorebut vuhtii sámekultuvrra ja erenomážit árbevirolaš ealáhusa dárbbuid ja rivttiid.
– Dat bohciidahtii erenomážit Eanodagas garra ja roavva vuostildeami. Dat njulgestaga uhkidedje sápmelaččaid ja dalá guovloplánalihtu virgeolbmuid.
Nubbi olu vuostehágu ožžon láhkafidnu lei sámeláhka, mii almmustuvai jagis 1990.
– Áigumuššan lei dieđusge bissehit dakkár láhkafidnuid, maid mihtomearrin lei buoridit sápmelaččaid riektesajádaga.
Veli-Pekka Lehtola oaidná Suoma jurdaga dásseárvvus leat botnjasan
Komišuvdna lea almmustahttán maid emeritus professor Veli-Pekka Lehtola sierračielggadeami, mii gieđahallá Suoma stáhta sámepolitihka iehčanasvuođa áigodagas.
Lehtola analyserii čielggadeamistis stáhta ja sápmelaččaid gaskavuođaid 1900-logu álggus gitta otná beaivái. Son ávkkástalai riikkabeivviid viđa komiteasmiehttamuša jagiin 1905, 1938, 1952, 1973 ja 1990. Daid vuođul son lea veardádallan, mo sámeáššit leat vuođđaloguid mielde ovdánan.
Vaikke Suomas ii lean virggálaš stáhta suddadanpolitihkka dego Norggas ja Ruoŧas, de sámerievttit eai dolin ollašuvvan. Lehtola čielddadeamis boahtá ovdan dat, mo jurdda dásseárvvus ja ovttaveardásašvuođas Suomas lea botnjasan.
Lehtola čielggadeami mielde suopmelaš eiseválddiin lei dakkár erenomáš oaidnu, ahte go buohkaide Suoma borgáriidda addojuvvojit seamma vuođđovuoigatvuođat, de buot lea ortnegis.
– Dat eai váldán vuhtii dan, ahte dat vuoigatvuođat ledje suomagillii ja suopmelaš árvvuid mielde. Duohtavuohta lei dat, ahte sámevuoigatvuođat eai ollašuvvan. Hui typihkalaš lei, ahte suopmelaččat meroštalle sámiid dárbbuid ja čovdosiid.
Veli-Pekka Lehtola čielggadeapmi maid guorahallá, makkár vuolggasajis stáhta lea meannudan sápmelaččaiguin, ja makkár jurddašanvuogit ja rollat leat váikkuhan dasa, mo sámeáššiin leat ságastallan ja mearridan. Ovdamearkka dihte Lehtola mielas amás gáibádus sápmelaččaid ovttaoaivilvuođas dihtto ain mearrádusdahkamis.
– Dalle áigá jo lei dakkár jurdda, ahte sápmelaččat galget leat ovttaoaivilis buot áššiin ja ahte jos gávdno oktage sápmelaš, gii lea muhtin evttohusa vuostá, de dalle dat ii leat vejolaš. Dat lea amás jurdda, mii eallá ain, ahte sápmelaččat ja vel eará Lappi eanangotti olbmot galget leat ovttamielalaččat.
Dilli goittotge šattai buoret 70-logus, go komitea evttohii Sámi parlameantta ásaheami, mii lei vuosttas demokráhtalaš sámeorgána olles Davviriikkain. Seamma áiggiid šaddan sámelihkadus lieđđugođii, go de 90-logus morihii vuosteháhku.
Dálá gizzu sápmelašmeroštallamis lea vuolgán 90-logu dáhpáhusain
Vuostehágu čuovui nu gohčoduvvon lappalašlihkadus. Jagis 1994 Suoma riikkabeivviide addojuvvui láhkaevttohus, mii sisttisdoalai sámiid kultuvrralaš iešstivrejumi ja Sámedikki ásaheami. Dan vuosttildedje viidát váldoservodagas sámeguovllus ja erenomážit Anára ja Eanodaga gielddaid alimus dásiin.
Guttorm čielggadeami mielde váldoservodagas balle, ahte sin vuoigatvuođat eanageavaheamis gáržžošedje ja sii manahivčče vuoigatvuođa ovdamearkka boazodollui oalát.
– Dathan ii lean dan láhkapakeahta mihttomearrin mange láhkai, muhto nu dat tulkojuvvui, lohká Juha Guttorm.
Dan ságastallama oktavuođas jagis 1995 eanet ah' eanet ságastallagohte das, gii lea sápmelaš.
– Ovdamearkka dihte Eanodagas váldoservodagas čuoččuhedje, ahte sápmelaččat lea giellajoavku, mii lea, nu mo sii dadjet, boahtán olgoriikkain, ja sii leat dat albma sápmelaččat, maid gohčodedje lappalažžan.
Go sámediggeláhka liikká dohkkehuvvui ja bođii fápmui jagis 1996 ja vuosttildeaddjit ledje dáhpen dán giccu, de sii rievdadedje iežaset strategiija ja dadjagohte, ahte sii leat maid sápmelaččat, go leat dolin lappalažžan merkejuvvon olbmuid maŋisboahttit ja sii galget beassat válgalogahallamii, čilge Juha Guttorm. Dan dagai vejolažžan dat, ahte sámediggelága sápmelašmeroštallamii lei lasihuvvon nu gohčoduvvon lappalaščuokkis.
Guttorm: ”Dán giccu ii sáhte áddet, jus ii dovdda dan historjjá”
Dát gizzu joatkašuvvá ain, go ođđa sámediggeláhkaevttohusas leat guođđimin nu gohčoduvvon lappalaščuoggá eret.
– Dán giccu ii sáhte áddet, jus ii dovdda dan historjjá, mii dáhpáhuvai 1990-logus. Dat guoská maid sápmelaččaid, nuorat buolva orru funet dovdamin dan historjjá.
Dat leage okta sivva, manin Guttorm háliidi bargat dán sierračielggadeami. Son sávvá, ahte ahte jus gii nu nuorat buolvvas háliida skáhppot dieđu áššis, de lea vejolašvuohta lohkat ja áddet, ahte manin áššit leat ovdánan dán dillái.
Veli-Pekka Lehtola guorrasa Guttorm oaidnui das, mo gizzu lea álgán ja ovdánan gitta dán beaivái. Son árvala, ahte riidu sápmelašmeroštallamis lea boahtán ovdan maid komišuvnna čađahan gullamiin.
Lehtola lea maid fuolas das, mo dat váikkuha sámemánáide ja -nuoraide.
– Nuorat leat bajásšaddan dán riiddu siste. Dat ii leat buorre Suoma stáhta hárráige, go ožžot ovtto moaittámušaid Ovttastuvvan našuvnnain.
Duohtavuođa- ja soabadankomišuvnna olis leat almmustahttán olu sierračielggademiid
Juha Guttorm ja Veli-Pekka Lehtola sierračielggadeamit almmustahttojuvvojit otne gaskavahku. Almmustahttindilálašvuohta álgá diibmu 10 sámekulturguovddáš Sajosis, Anáris. Dan sáhttá čuovvut maid gáiddusin.
Duohtavuođa- ja soabadankomišuvdna lea jo árat almmustahttán máŋga sierračielggadeami iešguđet fáttáin ovdamearkka dihte boazodoalus, sosiála- ja dearvvuođašvuođa bálvalusain, anáraččaid eallimis ja nuortalaččaid giella- ja skuvlendilis. Čielggademiid sáhttá lohkat komišuvnna neahttasiiddus.
Sierračielggadeamit leat oassin komišuvnna loahpparaportta, mas muitaluvvo sápmelaččaid dálá dilli ja ávžžuhusat boahttevuhtii.
– Mu vuordámuš lea, ahte stáhta eiseválddit sierra dásis lohket dan raportta ja logašedje maid sierračielggademiid čoahkkáigeasuid, vai sáhtášii juksat dan dili, ahte dakkár soabalašvuohta manašii ovddosguvlui, dadjá Juha Guttorm.
Beaiváduvvon 5.2. diibmu 10.20 govaiguin dilálašvuođas.