Sámiid duohtavuođa- ja soabadankomišuvnna ođđasamos sierračielggadeapmi dárkkoda sámiid ja Suoma evangelalaš-luteralaš girku gaskavuođaid kristtalaš jorgalahttinbarggu álgomuttuid rájes otná beaivái.
Čielggadeapmi almmustahttojuvvui Stáhtaráđi neahttasiidduin otne duorastaga. Čielggadeami lea čállán árktalaš ja davviguovllu historjjá universitehtalektor, Suoma ja Davvi-Eurohpá historjjá doseanta Ritva Kylli.
Raporttas boahtá ovdan, ahte kristtalažžan jorgalahttin váikkuhii sámiid kultuvrii hui čiekŋalit. Ovdamearkka dihte jo 1800-vuođđalogu álgogeahčen sáhtte sáhkohit daid sápmelaččaid, geat eai oahpahan mánáidasaset suomagiela.
Kylli čállá, ahte girku jorgalahttinbarggus lei sáhka Sámi kolonialisttalaš hálduiváldimis. Kristtalašvuođa gilve sámiid orrunguvlui seammá áigge go ruvkedoaibma dahege luondduriggodagat váldojuvvojedje háldui ja ođđaássit bohte lullin.
Čielggadeami mielde sápmelaččaid ja girku gaskavuođat leat jahkečuđiid mielde molsašuddan sakka. Sápmelaččat leat oassálastán aktiivvalaččat jo jahkečuđiid searvegottiid doaimmaide. Maŋimuš jahkelogiid girku lea jearran ain dávjjit sámiid oainnuid searvegotti áššiide, mat gusket sidjiide.
Maiddái báhpat ohce málmmaid Sámis jo 1700-vuođđalogus
Čielggadeapmi čilge sámiid ja girku historjjá Suomas jo 1500-vuođđalogu rájes, goas girku jorgalahttigođii sámiid kristtalaš oskui. Suopma gulai dalle vel Ruoŧa váldegoddái.
Sápmelaččaid jorgalahttimis šattai sihke girku ja eiseválddiid oktasaš ášši.
Maiddái beroštupmi ruvkkedoaimmaide Sámis ain ovddidii sámiid jorgalahttima. Kylli čállá, ahte 1700-vuođđalogus sámeguovllu báhpat ohce málmmaid ja dahke meteorologalaš áicamiid Sámis.
Čielggadeapmi gieđahallá maiddái sámi noiddiid falleheami ja goavdáid duššadeami.
Mäkinen: buorre ahte girku ja sámiid historjá dárkkoduvvo
Girku ja sámiid gaskavuođat leat rievdan mealgat doložis. Čielggadeapmi namuha oktan mearkkašahtti dahkun dan, go Oulu bismágotti bismá Samuel Salmi ánui sápmelaččain ándagassii girku vearredaguid guovvamánus 2012.
Dasa lassin Oulu bismágotti dálá bismá Jukka Keskitalo buvttii ovdan poava Franciscusii sáhkavuorustis Vatikánas, ahte girku berrešii átnut sámiin ándagassii.
Sámiid duohtavuođa- ja soabadankomišuvnna komissára, earkebismá Kari Mäkinen mielas lea buorre, ahte girku ja sámiid historjá bukto ovdan.
– Dat lea hui buorre, ahte girku rehálaččat dárkkoda dan, makkár rolla das leamašan ovdal ja lea dál, mii dat sáhttá leat boahttevuođas ja maid sápmelašvuohta mearkkaša girkus. Dát lea buorre ášši, Mäkinen lohká.
Son oaivvilda, ahte girku berre duođalaččat dutkat iežas daguid sámiid vuostá.
Sámiid ja stáhta gaskasaš soabadallanproseassa lassin lea jođus maiddái girku ja sámiid oktasaš fidnu. Sápmelaččat girkus nammasaš fidnu gieđahallá rašes fáttát sámiid ja girku gaskavuođain ja doaibmá seammás sámiid ja girku gaskasaš soabadallamin.