Árbevirolaš Márjjábeaivvit lágiduvvojit dán vahkuloahpa Eanodaga Heahtás. Dábálaččat nu jaskes Heahtá girkosiida dego moriha dálvenahkáriin, go olbmot čohkiidit doaluide.
Minna Näkkäläjärvi Johtti Sápmelaččat -searvvis muitala, ahte deháleamos lea beassat ovttastallat.
– Leamašan guhkes dálvi duohken. Eat mii leat beassan bálljo deaivvadit eará olbmuiguin, go lea oalle hástaleaddji dálvi boazodoalu dáfus leamašan. Dál beassat veháš ságastallat ja bosihit dán vahkkoloahpa, illuda Näkkäläjärvi.
Márjjábeivviin eai leat šat máŋgga jahkái lágiidan heargegilvvuid, go Norgga beale hearggit eai beasa Supmii Eurohpá uniovnna CWD-dávda njuolggadusaid geažil. Searvi leage dan sajis bidjan olu návccaid njoarostangilvvuid lágideapmái.
– Dat lea dakkár somás dáhpáhus. Dat čohkke olbmuid miehtá dáin lagas guovlluin ja dieđusge mis leat buorit bálkkašumit njoarosteddjiide. Mii háliidit, ahte dat njoarostanárbevierru maid boahtá oahpisin nuorat buolvvaide, dadjá Näkkäläjärvi.
Suohpangiehta-gilvvus leatge buorit ruhtabálkkašumit, go sihke nissoniid ja dievdduid luohká vuoitit fidneba 1 000 euro. Maiddái nuoraid gilvoluohkás leat ruhtavuoittut.
Doalut eai leat šat ovtta searvvi hárduid alde
Márjjábeaivi lea girkobassi, mii lea čohkken Eanodaga guovllu sámiid oktii juo don doložis. Historjjá mielde sámit leat čoahkkanan Ruovnala girkui juo 1500-logu rájes. Heahtás Márjjábeaivvi árbevierru álggii 1860-logus go girku huksejuvvui ja lea joatkašuvvan gitta dán beaivái.
Dáhpáhusas lea stuorra mearkkašupmi Eanodaga guovllu sámiide, oaivvilda Näkkäläjärvi.
– Dat lea áidna dáhpáhus, goas min guovllu sápmelaččain lea vejolašvuohta čoahkkanit oktii ja doallat oktavuođaid.
Näkkäläjärvi lea ilus, go doaluid lágideamit eai leat šat dušše Johtti Sápmelaččat -searvvi hárduid alde, muhto maiddái eará doaibmit leat movttáskan fállat aktivitehtaid. Lágidemiin leat mielde earret eará Eanodaga gielda, Sámi mánáidkulturguovddáš Mánnu, Eanodaga searvegoddi, SámiSoster ja Sámi musea Siida
– Jus mii oažžut vel eanet dieid eará ordnejeaddjiid mielde lágidit ovttas doaluid, de jáhkán, ahte dasto gávdno vel eanet fálaldat eambbosiidda, kánske vel guhkkeleappos bohtet olbmot doaluide, árvala Minna Näkkäläjärvi.
Fállun leat márkanat, bargobájit ja olu musihkka
Márjjábeaivvit leat vuolgán johtui juo ikte duorastaga, go Sámemusea lágidii dilálašvuođa, gos eanodatlaččat besse oahpástuvvat musea digičoakkáldagaide ja Davvibađaeatnama museas máhcahuvvon Eanodaga guovllu dujiide.
Vahkkoloahpa áigge leat fállun earret eará njoarostangilvvut, márkanat, bargobájit ja olu musihkka.
Lávvardat eahkeda Giron Sámi Goarra doallá konseartta Heahtá girkus. Heahtá hoteallas fas lágiduvvojit árbevirolaš Márjjábeaivvedánssat, gos váldonástin lea dovddus Sančuari-joavku.
Sotnabeaivve beassá vel girkostallat, go Heahtá girkus ordnejuvvo guovttegielat bismmámeassu. Meassu maŋŋá searvegoddeviesus almmustahttojuvvo Sámit girkus -prošeavtta antologiija.
Márjjábeivviid olles prográmma gávnnat dáppe.