Sámemusea ja luondduguovddáš Siidda ođasmahttinbargguin leat dál geargan ja čájáhusaid uvssat rahpasit fas álbmogii.
Musea viiddidanbarggut álge giđđat 2020. Musea leat viiddidan vai sáhttet váldit vuostá Suoma álbmotmusea hálddašan sámečoakkáldaga. Álbmotmusea luohpadii Siidii 2 600 dávvira, main oassi lea Suoma boarrásamos sámedávvirat.
Nákkosgirjedutki Eeva-Kristiina Nylander lea dutkan repatriašuvnna dahjege máhccaheami, sihke čuvvon sullii 15 jagi dan go sámemuseat leat ráhčan sámedávviriid máhcaheami ovdii.
– Dál leat ollen dan dillái, ahte lea jahki 2022 ja mis lea dáppe sámemusea Siiddas golbma máhcahuvvon čoakkáldaga. Stuorimus lea Álbmotmuseas boahtán čoakkáldat. Bealli ođđa čájáhusa dávviriin leat dán čoakkáldagas. Dat lea mearkkašahtti ášši, musea beassá čájehit dál daid sápmelaččaide.
Nylander muitala, ahte Siiddas lea maid servodatlaš latnja, gos sámeservošat besset oahpásmuvvat ja dutkat boares dávviriid ja sávvamis maid ožžot inspirašuvnna ođđa dujiide.
Čájáhus lea sámemusea ja luondduguovddáža ovttasbargu
Viiddidanbargguid oktavuođas leat maid ođasmahtán musea ja luondduguovddáža vuođđočájáhusa. Ovddit vuođđočájáhus lei badjel 20 jagi boaris ja dál háliidedjege ođasmahttit sihke čájáhusa sisdoalu ja maiddái čájehanteknihka.
Luondduguovddáža spesiálaplánejeaddji Kirsi Ukkonen muitala, sis lei dakkár jurdda, ahte ođđa čájáhus vuođđuduvvá sápmelaš luondoipmárdussii, ahte sámekultuvra ii leat sierra oassi luonddus.
– Mii hálidat čájehit dan, ahte birrasis ja luonddus leat iešguđet gearddit. Ja dieđusge dehálaš oassi min čájáhusas lea dálkkádat ja dat nuppástusat, mat dáhpáhuvvet luonddus. Mii hálidat ahte olbmot smihttet, mii lea sin rolla ovdamearkan dálkkádatnuppástusas.
Siidda ođđa čájáhusa namma lea Enâmeh láá mii párnááh – Dát eatnamat leat min mánát. Namma boahtá Guovža-Sámmol Máhte nappo Matti Morottaja čállán divtta vuođul
.
Čájáhusa leat plánen ja ceggen iešguđet suorggi áššedovdit ja dáiddárat
Ođđa vuođđočájáhusa dáiddalaš jođiheaddjin lea bargan sámedáiddár Outi Pieski ja dan lea leamašan giehtačállimin sámeprofessor Veli-Pekka Lehtola.
– Čájáhusa ulbmilin lea addit ođđa eallima musea gálvvuide. Váldojurdda dán čájáhusas lea kultuvrra bealde muitin, ahte mo mii muitit áššiid. Mii eat muittášii dušše boares áššiid, muhto dat váikkuhit olles áigge min eallimii dálá áiggis ja maiddái boahttevuhtii, muitala Lehtola.
Lehtola joatká, ahte 20 jagis sámedutkan lea mannan ovddosguvlui ja maiddái eará áššit servodagas, ovdamearkka dihte giellaealáskahttináššit ja repatriašuvnna dehege máhcahanpolitihkka, mat eai oidnon boares čájáhusas.
Pieski mielaš čájáhusa plánen ja ceggen leamaš miellagiddevaš proseassa, go lea beassan bargat sierra surggiid ámmátolbmuiguin. Dáiddárin son dávjá bargá okto.
– Mii leat hálidan muitalit min kulturárbbis, árbevieruin ja máŋggabealátvuođas. Olbmot go bohtet deike, de ožžot olu dieđuid, besset oaidnit dološ dujiid ja dávviriid, muhto maiddái sis lea vejolašvuohta gieđahallat iežaset dovdduid, mat laktasit min historjái.
Čájáhus rahpasa álbmogii gaskavahku
Čájáhusas seilot ain boares čájáhusa anolaš oasit. Čájáhusain háliidit čájehit, mo dološ ain eallá sápmelaččain ja vihkkehallat, mii dáhpáhuvvá dálkkádahkii boahttevuođas.
Čájáhus rahppojuvvo álbmogii gaskavahku 1.6. Yle Sápmi beasai goittotge oahpásmuvvat čájáhussii juo ovddalgihtii ja sáddii doppe njuolggosáddaga maŋŋebárgga diibmu 12.00 rájes.
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.
Beaividuvvon 31.5.2022 diibmu 13:12: lasihuvvon njuolggosáddagis jearahallon olbmuid kommenttat.