Otne bearjadaga lea mávssolaš beaivi Duortnosleagi olbmuide, go sin máddariid dávttit máhcahuvvojit ruovttoluotta Bájila searvegoddái. Sámemusea Siida máhcaha 23 oaiveskálžžu Muodosluobbalii Ruoŧa beallái.
– Lea hui dehálaš, ahte sevdnjes duohtavuohta min historjjás boahtá ovdan. Ja seamma dehálaš lea bargat soabademiin ja diktit dáid olbmuid máhccat bassi eatnamii, muitala Duortnosleagi olbmuid ovttastus STR-T ságadoalli Inger Junkka preassadieđáhusas.
Oaiveskálžžut, mat dál máhcahuvvojit, leat roggojuvvon Akamella hávdeeatnamis nállebiologalaš dutkamušaid várás. Dávttiid leat seailluhan jagi 2001 rájes Anáris Sámemusea Siidda vuorkkás. Musea lea mearridan, ahte buot olbmodávttiid máhcahit daidda guovlluide, gos daid leat dolin roggan dutkamušaid várás.
Sámemusea Siidda sadjásaš hoavda Eija Ojanlatva máhcaha váinniid Ruŧŧii Muodosluobbala kapellii otne bearjadaga. Doppe lea Akamella boares hávdeeana, gos váinniid leat dolin roggan.
– Lea dehálaš ahte olbmot, geaid máddarat dát váinnit leat, ožžot leat fárus ođđasithávdádanproseassas. Dat olbmot besset duođaštit dan, ahte máddarat besset viimmat ráfái ja sin olmmošárvu máhcahuvvo, Ojanlatva dadjá.
Akamellas leat historjjálaččat ássan meänkieli giela hállit, duortnosleagi olbmot, kvenat, láddelaččat ja sámit, Ojanlatva čilge.
– Akamella hávdeeanahan leamaš anus 1600-logu beallemuttu rájes sullii 150 jagi. Dohko leat hávdáduvvon olbmot Muoná- ja Duortnosjoga goappat bealde.
Son goittotge fuomášuhttá, ahte eai dieđe justa geat váinnit leat, go dihtet dušše báikenama. Go váinnit leat máhcahuvvon, de besset báikki olbmot plánegoahtit ođđasitgokčamiid.
– Doaivvu mielde dálvit dahje giđđat Ruoŧa beal servošat besset álggahit ođđasithávdádanproseassa ja plánenbarggu, Ojanlatva muitala.
Bájila searvegoddi rájada váinniid dassážii go daid besset ođđasitgokčat, vejolaččat juo boahtte geasi.
Buot váinnit leat dál máhcahuvvon
Ruoŧa bealde vurdet Ojanlatva joavdat rájá nuppe beallai diibmu 15 sulaid Suoma áiggi.
– Mun manan rabas mielain, vuordi ja duđavaš mielain dán beaivvi dilálašvuhtii. Beasan deaivvadit olbmuiguin ja ságastallat. Siidii dát lea historjjálaš beaivi. Dat lea vehá morraša muhto seammás maid ilu beaivi, son lohká.
Sámemusea Siiddas leamašan 172 váinni, maid Helssega universitehta anatomiija lágádus attii museai seailluhanláhkai jagis 2001.
– Dát váinnit otne leat maŋimuš váinnit maid Sámemusea Siida máhcaha, Ojanlatva lohká.
Suoma bealde dolin roggojuvvon sámeváinniid besse ođđasitgokčat borgemánus Anára dološ hávdesullui, Ohcejoga Bassi Ulrikká hávdeeatnamii ja Njellima ortodoksalaš hávdeeatnamii.
Yle Ođđasiid Sámis ja Beaivvi ságaid sáhtát maid guldalit Yle Areenas.