Anára girkosiidii leat dán gease áigge ceggegoahtán ođđa skuvlavistti. Mannan vahkus huksenbáikkis ávvudedje vuođđogeađggi muvrema.
Bovdejuvvon guossit, skuvlla njunnožat ja maiddái muhtin vánhemat ja oahppit besse oassálastit muvremii.
Anára gielddas huksejit oanehis áiggis ođđa skuvllaid golmma gillái. Jahki dassái gárvánii Avvilii ođđa skuvlaguovddáš ja maiddái Čeavetjávrái ceaggána ođđa skuvlavisti boahtteáiggis.
Gielddahoavda Tommi Kasurinen goit lohpida, ahte gieldda bursa gierdá dáid huksenprošeavttaid.
– Euroid ferte dieđusge dárkket rehkenastit ja eandalit dál go máilmmis leat eahpesihkkaris áiggit. Dássedeattu ferte doallat ealáhussuorggi, vearroboađuid ja gieldda goluid oasil.
Ođđa skuvllaid huksen borrá ruđa sullii 40 miljon euro ovddas, muitala Lapin Kansa. Gielddas vurdet, ahte ođđa vearromáksit ja stáhtadoarjagat devdet guorranan burssa.
Huksenbarggut leat áigetávvalis
Ođđa skuvla galgá leat jagi geažes gárvvis, lohpida huksenfitnodaga jođiheaddji ja oamasteaddji Lauri Kemppainen.
Dán rádjái huksenbáikkis leat muvren skuvlavistti geađgejuolggi ja vuođu. Muhtin stoalpputge ceaggájit jo almmi guvlui. Gáhtu rájes visti galggašii leat ođđajagi maŋŋá.
Ođđa skuvlavistti birrasii leat plánen maid ovdamearkka dihtii olgosajiid iešguđet ahkásaš oahppijoavkkuid várás. Erenomáš lea maid mohtorgielkkáide várrejuvvon parkerensadji.
Boares skuvlavisti gearggai doaibmat sullii 50 jagi
Anára boares skuvlavisttis gillájedje guhká heajos sisáimmus. Dan geahččaledje divodit logemat jagi dassái sullii 5 miljon euro ovddas, muhto váttisvuođat eai nohkan. Áidna vejolašvuohtan bázii boares viesu burgin ollásit eret ja ođđa huksen sadjái.
Skuvlavisti gárvánii jagis 1965 Ohcejoga ja Anára gielddaid oktasaš skuvlan, gos vázze skuvlla ja orro ásodagas sullii 13–15 jahkásaš mánát bajit luohkáin. 1970-logus go Ohcejohkii gárvánii skuvlaguovddáš, de skuvlii báhce dušše Anára gieldda mánát vel vázzit skuvlla.
Boares skuvlavisttis gerge doaibmat maid Sámediggi, gieldda sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusat degomat dearvvasvuođadivššárat, doavttir ja bátnedoavttir, sihke earet eará nuoraide dárkkuhuvvon doaibmasajit ja mánáidgárdi.