Vuođđoláhkaváljagotti ságadoalli Heikki Vestman jáhkká, ahte váljagoddi geargá sámediggeláhkaevttohusa gieđahallamiin boahttevaš giđđabaji áigge.
Vuođđoláhkaváljagoddi lágidii sámediggelágas vuosttaš almmolaš gullama golggotmánus, muhto gullamiin fertejit dál doallat guhkkit bottu, go stáhta bušeahttalágat barggahit váljagotti hui olu ovdal juovllaid, muitala Vestman.
– Veardidan dihtii sáhtán muitalit, ahte vuođđoláhkaváljagoddi ii leat oba álggahange gullamiid eará smiehttamušáššiid olis, dadjá Vestman.
Čuovvovaš gullan sámediggelágas lea plána mielde easka guovvamánu álggus ja dalle váljagoddi gullá vuođđoláhkačehpiid.
Sámedikki njunuš: ”Sávvamis ii leat sáhka ájáhallamis”
Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi lea behtton, go gullamat ádjánit. Sámedikkis goit gávdno áddejupmi dasa, ahte vuođđoláhkaváljagottis lea dál stuorra bagonoađđi boahtte jagi ruhtadollui čadnojuvvon láhkaevttohusaid geažil.
– Dat lea dieđusge beahttašupmi diená, ahte go gullamat jo gerge álgit ja álggiimet bargat dáinna ja dál mii gártat vuordit. Mii dieđusge sávvat, ahte dás ii leat gážaldat mangelágan ájahallamis dáinna áššiin, go dat lea goittotge ráđđehusprográmma girjen, dadjá Näkkäläjärvi.
Näkkäläjärvi sávvá, ahte gullamiiguin besset fas fártii ja ođđa sámediggeláhka boađášii fápmui giđđabaji loahpas.
– Lihkus das lea guhkes giđđabadji, man áigge dáinna bargat, muhto eanet ii gal sáhte ájahallat dáinna áššiin go dál lea jo dahkkojuvvon. Livčče hui dehálaš beassat gieđahallat dan doppe vuođđoláhkaváljagottis ja oažžut dan lága fápmui, dadjá Pirita Näkkäläjärvi.
Váljagoddi suokkardállá dál politihkalaš árvvoštallama friijavuođa
Vuođđoláhkaváljagoddi lágidii sámediggelágas vuosttaš gullama almmolažžan golggotmánu 17. beaivve.
Gullama maŋŋá earret eará Suoma Sámi guovddášsearvi cuiggodii garrasit dan, go doppe oainnuideaset besse ovdanbuktit olu dakkár searvvit, mat vuostálastet láhkaevttohusa.
Vuođđoláhkaváljagoddi mearridii maŋemuš čoahkkimisttis golggotmánu 23. beaivve bovdet gullamiidda lasi sámeservviid, mat de jáhkkimis boahtte giđa mielde besset buktit ovdan oainnudeaset sámediggelágas.
Dasa lassin váljagoddi bivdá lassičilgehusaid láhkaevttohusas sihke riekteministeriijas ja Sámedikkis. Gullamiidda lea bovdejuvvon maid viiddis professorjoavku.
Maŋemuš jorggáldahkan lea maid dat, ahte vuođđoláhkaváljagoddi bivddii professoriin árvalusa das, ahte man olu friijavuohta vuođđoláhkaváljagottis lea smiehttamušváljagoddin. Váljagoddi čujuha dasa, ahte Sámedikki čielga eanetlohku lea láhkaevttohusa duohken ja maiddái riikkaidgaskasaš olmmošriekteorgánat leat addán Supmii iežas mearrádusaid áššis.
– Dáinna háliidit čielggadit dan, ahte man olu váljagottis lea friijavuohta dahkat politihkalaš árvvoštallama sámediggelága sisdoalu oasil, čilge vuođđoláhkaváljagotti ságadoalli Heikki Vestman.
Sámediggelága ođasteapmi lea dál juo njealját ráđđehusa beavddi alde. Petteri Orpo ráđđehus lea girjen lága ođasteami ráđđehusprográmmii.
Rievdaduvvon 1.11. diibmu 10.06: Dárkkálmahtton dat, ahte Näkkäläjärvi sávvá lága boahtit fápmui giđđabaji loahpas.