Sámediggelága ođasmahttin ádjána ain. Jearaimet sámediggeáirasiin, mo sii oidnet sámediggelága ovdáneami dili. Láhkaevttohus lea dál riikkabeivviid vuođđoláhkaváljagotti gieđahallamis.
Sámedikki sadjásaš ságadoalli Tuomas Aslak Juuso jáhkká, ahte láhkaevttohus manná riikkabeivviin čađa go dat lea merkejuvvon ráđđehusprográmmii.
– Dat lea ráđđehusprográmmas merkejupmin ja seammás ovttamielalaččat ráđđehus lea buktán dan riikkabeivviide. Dieđusge dalle lea jáhkku dasa, ahte dat ovdána mollii vel dán giđa, Juuso dadjá.
Vaikko lága ovdáneapmi lea ádjánan, de son sávvá, ahte vuođđoláhkaváljagoddi gearggašii áššiin johtilit.
– Gieđahallan livččii gal sáhttán leat jođáneabbo, muhto vuođđoláhkaváljagoddi lea geavahan áiggi ja vuoruhan dan, ahte Sámediggi bastá oassálastit buot gullamiidda. Dat lea goittotge buorre vuohki dál geahččat ášši ja gieđahallat dan vuđolaččat.
Maiddái Sámedikki vuosttas ságadoalli Leo Aikios lea jáhkku dasa, ahte láhkaođastus manná čađa.
Sámediggeáirasat eahpidit veháš lága ollašuvvama
Sámediggeáirasat Tauno Ljetoff ja Anu Avaskari mieđiheaba, ahte sámediggelága ođasmahttimis leat vel máŋga muttu ovdalgo dan čađamannamii duostá luohttit.
– Gal mun sávan, ahte dat ovdána. Gal mus goittotge dakkár dovdu lea, muhto in jáhke ovdalgo oainnán, Ljetoff lohká.
Maiddái Avaskari livččii várrugas árvalemiinisguin, go gullamat lága ođasmahttimis ain joatkašuvvet.
– Oainnášin nu, ahte go dat lea juo ovddit jagi mannan riikkabeivviid gieđahallamii ja dál gullo ahte gullamat ain joatkašuvvet, de dat mii ádjána šaddá mohkkábun.
Avaskari ii eahpit, ahte dálá Sámediggi ii doarjjošii lága. Su mielas Sámediggi galggašii goit gieđahallat daid láhkaevttohusa čuolmmaid, mat láhkaođastusa ájihit.
Sámediggeáirras Leena Niittyvuopio-Jämsä goittotge jáhkká ja sávvá, ahte láhka manná čađa, go dat geardde lea maid ráđđehusprográmmii čállojuvvon.
Maiddái sámediggeáirras Inka Musta jáhkká, ahte sámediggelága ođasmahttin ollašuvvá dán ráđđehusbájis.
Yle Sápmi jearai áššis buot sámediggeáirasiin, muhto buohkat eai geargan vástidit áigemeari siste.
Sámediggeláhka lea ain vuođđoláhkaváljagotti gieđahallamis
Dát lea njealját ráđđehus mii geahččala nuppástuhttit sámediggelága. Maŋimuš ráđđehusa evttohus sámediggeláhkan addui riikkabeivviide juovlamánus 2023. Mannan giđa ášši goit bisánii vuođđoláhkaváljagoddái, go AHR mearridii ođđa sámediggeválggain. Ášši gieđahallan joatkašuvai čakčat, ja golggotmánus lágiduvvon gullamiid maŋŋá váljagoddi doalai gullamiin bottu badjel golbma mánotbaji.
Gullamat joatkašuvve guovvamánus. Mannan vahkus vuođđoláhkaváljagoddi mearridii bovdet ain lasi áššedovdiid gullanláhkai ja bivdit maiddái lassičielggadeami riekteministeriijas.
Váljagotti ságadoalli Heikki Vestman lea dadjan Yle Sápmái, ahte váljagotti ulbmilin lea oažžut smiehttamuša gárvvisin giđa áigge dahje ovdal riikkabeivviid čoahkkinbaji nohkama.