Suoma ráđđehus attii ikte duorastaga sámediggeláhkaevttohusa riikkabeivviide. Ráđđehus mearridii áššis ovttamielalaččat.
Dál addojuvvon árvalus čuovvu Pekka Timosa doaibmagotti vuođđočovdosiid, iige dat spiehkas olus dan evttohusas, man Sanna Marin ráđđehus attii diibmá riikkabeivviide.
Dálá ráđđehus lea goit dahkan láhkaarvalussii smávva dárkkálmahttimiid. Sámedikki njunuš Tuomas Aslak Juuso muitala, ahte Sámedikki stivra lea ovttamielalaččat dohkkehan evttohusa ja rievdadusaid.
– Dás leat njeallje rievdadusa Timosa doaibmagotti evttohussii. Timosa evttohusa vuođđoprinsihpat goit bissot dán evttohusas, dadjá Juuso.
Rievdadusat ráđđádallangeatnegasvuhtii ja gieldamandáhtaide
Nuppástusat leat dahkkojuvvon dušše evttohusa 9 paragráfii, dahjege ovttasdoaibman- ja ráđđádallangeatnegasvuhtii. Dan oktavuođas leat váldon eret oasit, mat gusket sámekultuvrra heajudahtti gildosiid ja váikkuhusaid árvvoštallama.
Lassin meannudeapmi ovttasdoaibmama birra lea dievasmahttojuvvon njuolggadusaiguin, maid ulbmilin lea sihkkarastit áššiid njuovžilis gieđahallama erenoamážit hohpolaš áššiin. Sámediggi ferte govttolaš áiggi siskkobealde addit dieđu stáhtii, ahte dáhttugo dat ráđđádallamiid iešguđet áššiin.
Láhkaárvalussii lea maid lasihuvvon Sámedikki ollesčoahkkima evttohus das, ahte sámegielddaid fásta áirrasbáikkiid lohku unnu. Dálá sámediggelága mielde juohke sámegielddas válljejuvvojit golbma áitosaš áirasa Sámediggái ja okta várreáirras. Ođđa árvalusas gielddain livčče šat guokte fástabáikki.
Váikko láhkaevttohus leage dálá hámis earálágan 9 paragráfa oasil go maid Timosa doaibmagotti vuođđoevttohus lei, de Juuso lea ráđđádallanbohtosiin duđavaš.
– Stivra lea geahččan, ahte dáiguin evttohusaiguin sáhttá eallit. Maiddái vuođđoláhkaváljagotti vuođđovuoigatvuođaid áššedovdiid kommeanttat leat leamaš dakkárat, ahte lea maid buorre rievdadit dan evttohusa, vai eai gártta váttisvuođaide fas vuođđoláhkaváljagottis.
– Mii leat goit stivrras oaidnán, ahte dat evttohus lea dan ektui buorre, ahte dat ovddida dálá dili olu ja dieinna ládje lea buorre ahte ovdánit áššit, dadjá Juuso.
”Gudneášši riikkabeivviide, ahte nagodit go mearridit”
Dál sámediggeláhka lea juo njealját ráđđehusa beavddi alde. Dan ođasmahttimis leat jagiid áigge leamaš máŋggat mohkit. Mannan giđa láhkaevttohus bisánii vuođđoláhkaváljagotti beavddi ala.
Lága háliidit ođasmahttit Sámedikki hálddahusa ja válgavuogi oasil. Sápmelašmeroštallan leamašange dat ášši, mii lea boktán buot eanemus ságastallama ja juohkán oaiviliid. Ođđa evttohusa mielde nu gohčoduvvon lappalaščuokkis sihkkojuvvo eret ja válgalogahallamii merkema kritearan lea giella.
Sámedikki ságadoalli Tuomas Aslak Juuso gal várrugasat jáhkká, ahte dán vuoro sámediggelága ođastus sáhtášii mannat čađa riikkabeivviin.
– Mun lean goit oalle buriin mielain. Ráđđehus lea dál ovttamielalaččat ovddidan ášši riikkabeivviide, ja riikkabeivviin lea opposišuvnnasge viidát doarjja, ahte livččii gal imaš jus dát ášši ii ovdán, dadjá Juuso.
Láhkaevttohus ovddiduvvo riikkabeivviid sáttaságastallamii boahtte jagi álggus. Sáttaságastallama maŋŋá gullet váljagottiid ja loahpas vuođđoláhkaváljagoddi addá smiehttamuša láhkaevttohusas riikabeivviide. Dan maŋŋá riikkabeaivvit de mearridit loahpalaččat áššis.
Juuso mielas Suoma stáhtas lea dál áigi divvut ášši.
– Dathan šaddá maid riikkabeivviide maid veháš gudneášši, ahte nagodit go sii áššiid mearridit obanassiige vai leatgo sii sámiid áššiid buohta beare dakkárat, ahte cagget ovdáneami, dadjá Tuomas Aslak Juuso.
Dálá sámediggeláhka lea boahtán fápmui jagis 1995, ja dan ođasmahttima álge válmmaštallat 11 jagi dassái. Jus láhkaevttohus manná dál čađa, de dat boahtá fápmui boahtte gease 1.7.2024.