Sámiid duohtavuođa- ja soabadankomišuvnna ođđa sierračielggadeapmi buktá ovdan nuppi máilmmisoađi sápmelaš gillájeddjiid ja sápmelaččaid massimiid. Čielggadeamis gávnnahuvvo, ahte sápmelaččat gárte nuppi máilmmisoađi sisa garraseappot go Suoma riikkavuložat gaskamearálaččat.
Filosofiija doavttir, Ruošša ja Nuorta-Eurohpá dutkamuša doseanta Pekka Kauppala dahkan čielggadeapmi dárkkoda mo Suoma sámiid gieđahalle ja mo sidjiide geavai nuppi máilmmesoađi iešguđet sođiin.
– Juobe soađis gahččan olbmuid mearis leat eambo sápmelaččat olmmošlogu ektui, dadjá Kauppala čielggadeamis.
Máŋggat gažaldagat soađis leat ain vástádusa váile
Sámiid ruovttuguovllus ledje sihke dálve-, joatkka-, ja dieđusge Sámi soađi áigge dáistaleamit.
Ovdal joatkkasoađi buolláma Suopma evakuerii hoahpuin ja heittot válmmaštallamiin olles sámeguovllu. Sápmelaččat vulge eváhkomátkái, mas máŋgasat buohccájedje ja jápme eváhkobáikkiin. Dasa lassin máŋgasat gárte veagal luohpat bohccuin ja eará boazoduššamat dagahedje stuorra ekonomalaš vahágiid.
Erenomážit nuortalaččaide soađis lei stuorra váikkuhus, go sin árbevirolaš guovlu Beahcán šattai issoras dáistalemiide ja joatkkasoađis Suopma manahii Beahcáma Sovjetlihttui. Nuortalaččaid ásahedje dan olis Suoma beallái.
Sámi soađis Duiskka joavkkut bolde olles sámeguovllu.
– Láhtten sápmelaččaiguin ja mo sidjiide geavai soađis lea mearkkašahtti gažaldat, go lea sáhka sámiid guoski eahpevuoiggalašvuođas ja go čielggadit sierraárvosašvuođa Suomas. Dat lea dego guoros bábir, go máŋggat gažaldat soahteáiggis vurdet ain vástádusa, oaivvilda Pekka Kauppala.
Olles čielggadeapmi lea lohkanláhkai Suoma stáhtaráđi neahttasiiddus.
Čielggadeamit leat oassi Sámiid duohtavuohta- ja soabadankomišuvnna sierračielggademiid ráiddus. Komišuvnna bargu lea čielggadit sápmelaččaid vásihan vealaheami ja assimilašuvnna ja buktit ovdan vugiid soabadeami huksema várás eamiálbmot sápmelaččaid ja Suoma stáhta gaskkas.