Uđđâivemáánu: Tervaniemi kaandah vuolgijn Kanadan čuoigâđ
Uđđâivemáánust muštâlijm kielâtrauma savâstâllâmehidijn. Nuorttâlâš párnáid vuávájum Kielâpiervâlist škoovlân -haahâ ornij savâstâllâmehidijd kielâtraumast nuorttâlâškielâlâš párnái vaanhimáid. Sämitige kielâpiervâlstivrejee Niina Aikio-Siltala muštâl, ete ulmuin lâi tárbu peessâđ sárnuđ ääšist já ete tárbu ličij uážžuđ savâstâllâmehidijd meid anarâš- já tavesämikielâlij párnái vaanhimáid.
Ive aalgâst aanaarliih Piäkká já Elias Tervaniemi ráhtádâđáin čuoigâđ Kanada arktâlâš tälvikištoin vuossâmuu keerdi. Sij kuleh Aanaar Säämiseervi juávkun, mast láá uásálistám masa jyehi ive čyeigeeh Kanada arktâlâš tälvikištoid.
Kuovâmáánu: Sämipárnááh láá luholiih
Kuovâmáánust almostui čielgiittâs, mon fáddán lâi sämipárnái- já nuorâi pyereestvaijeem. Pärniäššiváldálii čielgiittâs puáđus lâi tot, ete sämipárnááh láá luholiih já vajeh pyereest.
Benjamin Mattus šadda luholâžžân tast ko luándu lii alda já toho piäsá älkkeht.
Njuhčâmáánu: Anarâš aavis almostuuškuođij
Njuhčâmáánust muštâlijm tobdoin, moh anarâššáid šoddii sämitiggelaavâ uđâsmittem orostitmist. Sämitiggelaavâ uđâsmittem orostitij ovdâskode vuáđulahâvaljâkoodán kuovâmáánu loopâst. Laavâ kománem lâi sehe pettâšume ete hiälputtâs.
Kiđđuv muštâlijm meiddei anarâškielâlii lostâfalâlduv vijđánmist, ko vuosmuš mainâs almostui anarâš aavisân. Anarâš aavis lii uđâslostâ mii almostuvá tuše neetist.
Njuhčâmáánust sämitige kulttuurlävdikode juovij ive 2023 kulttuurtorjuid. Musijkkár Aimo Aikio uážui 3 000 euro išeruuđâ já juátká anarâš- já nuorttâlâškielâlii muusik rähtim.
Cuáŋuimáánu: Livđe kullui Säämi Grand Prix -kištoost
Cuáŋuimáánust muštâlijm Säämi Grand Prix -kištoost, kost Heli Aikio kištottâlâi jo kuálmád keerdi. Sun uásálistij kiišton Piegâ kandâ -livđijn, mutâ ij vuáittám kišto taan tove.
Vyesimáánu: Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ lohheeh valmâštuvvii
Vyesimáánu loopâst muštâlijm Säämi máttááttâskuávdáást valmâštum anarâškielâ uáppein. Maaŋgâs sist porgâškuottii anarâškielân, muádis aiguu kevtiškyettiđ kielâ aldemuigijn já motomeh vist juátkiđ kielâuápuidis.
Kesimáánu: Ulpu Mattus-Kumpunen čääliškuođij kirje Movsháá historjást
Keesi poođij já nuuvt meid Yle Säämi kesipargeeh. Taan ive Yle Säämist porgáin kyehti anarâškielâlii kesipargee, Ruska Haavisto já Sáárákáisá Seurujärvi.
Kesimáánust muštâlijm meiddei tast, ete Movsháá Haanu Joovnâ Ulpu, Ulpu Mattus-Kumpunen čääliškuođij kirje Movsháá historjást anarâš- já suomâkielân. Suomâ kulttuurruttârááju mieđettij 10 500 euro išeruuđâ kirje várás.
Kesimáánust muštâlijm, ete Säämi Kielâkäldest ij uážžum kielâpalvâlusâid anarâš- já nuorttâlâškielân. Kielâkäldee toimâ asâttui pisovâžžân ive 2022, iäge uđđâ asâttâsân lamaš val kiergânâm pálkkááttiđ pargeid puoh sämikieláid. Tääl kielâkäldest uážžu palvâlusâid meid anarâš- já nuorttâlâškielân.
Kesimáánust aalgij meid Yle Säämi Kesikyessi-ráiđu. Taan keesi kesikyessin lijjii Riikka Morottaja, Máárjá Guttorm, Issá Mattus já Jukka Vuorela-Morottaja. Riikka Morottaja muštâlij irâtteijee elimist. Máárjá Guttorm muštâlij, ete suu váimuääših láá Aanaarjävri, eenikielâ já ákkuveh. Jukka Vuorela-Morottaja muštâlij suu rähisvuođâst elleekuuvijd. Issá Mattus muštâlij suu elimist já evakkoääigist.
Syeinimáánu: Anarân vuáđudii almolii vuoijâmrido
Syeinimáánust muštâlijm tast, ete Aanaar siijdâst lii tääl almolâš vuoijâmriddo. Säämist láá uccáá almoliih vuoijâmridoh, Aanaar vuoijâmriddo lii hamânist, mast joteh ennuv kárbáh.
Aanaarlâš Keke-puásui ilosmitij meid keessiv 2023 mađhâšeijeid markkânist. Keke lii jottáám meid Avelist, sirkusist já škoovlâst.
Syeinimáánust muštâlijm, ete taan keesi páihálijn lâi máhđulâšvuotâ vyebdiđ muorjijdis Pohjois-Lapin Ruoka -servâsân.
Porgemáánu: Sämitiggevaaljâi anarâš iävtukkâsah muštâlii maht ovdediččii anarâšâi aašijd
Porgemáánust muštâlijm Anarist šoddâm Oliver Paadarist. Tiätureh kiäsuttii suu eenâb ko poccuuh, veikkâ eeči, äijih já ákku láá lamaš puásuituálleeh. Tääl sun ráhtá pivnohis tekniikvideoid sosiaallâš median.
Porgemáánust almostui meid aaibâs uđđâ párnái muusikohjelm, Šuoŋâpiäju, sämikielân. Šuoŋâpiäjust kullojeh puoh sämikielah já aaibâs uđđâ párnáilavluuh.
Porgemáánust muštâlijm sämitiggevaaljâi anarâš iävtukkâsâin já maht sij ovdediččii anarâšâi aašijd Sämitiggeest. Anarâškielâliih iävtukkâsah lijjii uccáá.
Muštâlijm porgemáánust meiddei tast, ete rävisulmuid šadda lase luhâmuš ko anarâškielâ seervi uđđâ nooveelčuágáldâh almostuvá ive 2023 loopâst. Oovdeb nooveelčuágáldâh almostui ive 2005. Tääl Kielâ, mii ij kuássin jáámmám -nooveelantologia lii jo almostum.
Čohčâmáánu: Anarâšah-servi lii lamaš moiveest
Čohčâmáánust muštâlijm tast, maht Anarâšah-servi lii lamaš moiveest. Seervist lijjii kulmâ saavâjođetteijee oovtâ ive siste já jeessânmeeri já toimâ lii uccom.
Roovvâdmáánu: Petter kielâminutteh algii
Roovvâdmáánust muštâlijm kiäh láá sämitige uđđâ jesâneh. Puátusijd peesâi luuhâđ meid anarâškielân.
Toimâtteijee vuolgij Avelân uápásmuđ Säämi kielâkähviviäsun já selvâttiđ, ete piäsá-uv Avelist sámástiđ.
Roovvâdmáánust muštâlijm, ete Petter Morottaja juátká eejis äärbi já rähtiškuát anarâškielân kielâminuttijd. Sunjin anarâškielâ oovdân iäljáruššâm lii masa jiešmeidlist čielgâs.
Skammâmáánu: Anarâškielâlâš pargee lii kavnum tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomission
Skammâmáánu sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissiost muštâlii, ete korrâ pargo puáđusin sij láá viijmâg kavnâm komission anarâškielâlii pargee. Ánná Morottaja mielâst lii tehálâš, ete anarâšâi feeriimeh šaddeh tuotâvuotâ- já sovâdâttâm komissio tiättun.
Eejijpeeivi viettih Suomâst jyehi ive skammâmáánust. Aanaar Kielâpiäju párnááh puđâldii tiäđust-uv skeeŋkâid, taan tove eejijpeeivi taavluid.
Juovlâmáánu: Sämitiggelahâiävtuttâs kieđâvuššii ovdâskoddeest vuod
Juovlâmáánust muštâlijm, ete anarâškielâ tááiđust lii hiätu pargomarkkânijn. Ovdâmerkkân Ruska Haavisto uážui tállán pargo anarâškielâ opâttâllâm maŋa já tääl sun máttáát anarâškielâ uáppeid pirrâ Suomâ.
Ovdil juovlâi poođij tiätu, ete Äijih kielâ -dokumentfilmâ väljejui Tromssa almugijkoskâsii filmâfestivaalân. Dokumentfilmâ muštâl Movsháá-Haanu Joovnâ Ulpu kielâpálgást. Tom lii ráhtám aanaarlâš Jukka Vuorela-Morottaja.
Suomâ haldâttâs lopedij, ete uđđâ sämitiggelahâiävtuttâs kieđâvušeh val ive 2023 ääigi. Juovlâmáánust laahâ moonâi ovdâskoodán suullân siämmáá häämist ko ive 2022. Táváliih ulmuuh kuittâg epidii tom, mana-uv laahâ čoođâ.